Veemängud

"Emme, emme, wc-pott ajab üle!" ei ole kohe kindlasti lause, mida pühapäeva õhtul kuulda tahaks. Aga just sellise sõnumi elevil Tõruke ja Täps mulle täna edastasid. Suur oli minu üllatus kui ma olukorda kontrollima minnes esimese asjana kohtasin kollast vanniparti, kes mulle vastu ujus. Vannitoa põrandat kattis paarisenitmeetrine veekiht. 

Selgus, et vesi oli jooksma jäänud ja vahekaevus oli ummistus. Ehk siis puhast vett tuli koguaeg peale, aga sellel ei olnud kusagile minna (hea, et niipidi, mitte ei toimunud mingit müstilist tagasilööki kogumismahutist).

Egas midagi. Tegelikult oligi plaanis wc-põrandat pesta. Tõsi on muidugi see, et ma ei plaaninud eelleotusega pesu teha. Ma ei tea kaua ma seal istusin varbad vees ja  muudkui väänasin lappi. Terve igaviku. Igatahes said väänamislihased paraja trenni.

Aga pole hullu, homsest väänan ainult kooliõpilaste käsi ja sedagi piltlikult rääkides. Algab jälle kodukool. Kas ma olen juba maininud, et ma pole kunagi tahtnud õpetajaks saada?
Teisalt oleks füüsilisest tööst väikest puhkust vaja. Ma olen viimasel ajal oma käsi kõvasti treeninud. Tite tassimine kasvatab muskleid. Olen lausa nii tugev, et ükspäev murdsin oksakäärid katki. No mis sa teed kui saare naise üürati ramm välja pressib.