Üleeile sai Tirts pooleaastaseks. Uskumatu. Aeg tormab isegi isolatsioonis meeletu kiirusega edasi. Alles see kääks sündis ja juba on teadlik ilmakodanik.
Mõtlesin, et pool aastat on väärt tähistamist küll ning otsustasin sellel puhul koogi küpsetada. Valisin välja kräsupea koogi. Nagu ikka läks kõik nässu ja välja tuli nässupea kook. Süüa ta ju hädapärast kõlbas (eriti kui ohtra šokolaadiga üle valatud sai), aga gurmeekokkade sekka see mind ei tõstnud. Süüdistan ahju, mis on katki. Pikemat aega tegelikult juba, aga senini olin frustratsiooniga edukalt võitlust pidanud. Nässupea aga oli viimane piisk mu kannatuste karikasse. Egas midagi, võtsin kätte ja tellisin uue pliidi.
Juba täna oli maskis mees värava taga ja tõstis paki õuele. Isegi id-kaarti ei tahtnud kaugelt näha. Kust ta üldse teadis, et mina olen ikka mina?
Tegelikult ma selle üle väga pead ei murra, sest pliit on käes, paigaldatud ja pirukataigen juba kerkib. No et saaks lõpuks ometi korraliku ahjuga küpsetada.
Ainus mure on selles, et kui pirukad peaks jälle nässu minema, mida või keda ma siis süüdistan?
palju õnne uue pliidi puhul ja head kokkamist
VastaKustutaAitäh, Nataly.
VastaKustutaKurb tõsiasi on muidugi see, et ma olen hirmus vilets kokk.
Aga eilsed pirukad tulid sellest hoolimata imemaitsvad.