Vihmase ilma aiatööd

Meie aias on 33+ viljapuud. Valdavalt õunapuud, aga ka kaks pirni, kolm ploomi*, kaks kreeki ja kaheksa kirssi. Ma olen küll püüdnud, aga aastate jooksul pole sellegipoolest õnnestunud nende sordinimesid meelde jätta. Tõsi, vanemate puude täpseid sorte ei tea siin keegi ja neil on sellised nimed nagu "Keldriõun", "Mageõun", "Esimene õunapuu", "Ploom", "Tõenäoliselt mingi Läti-Leedu madalkirss", "Ploom, mis tegelikult on vist hoopis kreek" jne. Muidugi võiks neile ju ise nimed mõelda. Aadu, Eedu, Peedu ja Teedu näiteks.
Samas on päris paljude puude kohta ikkagi teada, kes nad sellised on. Ja et ma ei peaks iga jumalama kord Mammalt üle küsima, et mis puudega tegu on, mõtlesin puud ära sildistada. Alustasin selle tööga juba mitu head aastat tagasi, aga millegipärast jäi töö soiku. Kuna aga ilmataat on ilmselgelt seniilseks jäänud ja ei mäleta, mis aastaaeg meil parasjagu on (ning puistab taevast lund ja rahet), leidsin, et oleks asjakohane alustatud töö lõpule viia. Otsisin aga oma kärstamismasina välja ja kukkusin nikerdama. Arvestades, milline rohenäpp ma olen (või siis ei ole), ongi see ainumas aiatöö, mille tulemusel minu rohelised hoolealused (ehk) ära ei sure.

See on ebaaus, et mina pidin kooliajal sokke kuduma ja heegelnõela käsitsemist õppima (edutult), selle asemel et lõikelaudasid ja muud sellist toredat nikerdada. Nüüd ei oska ma kumbagi - ei puutööd ega peenemat naiselikku näputööd. Kuna aga lähtun oma elus eelkõige juhtlausest: " Kui raske see ikka olla saab", siis ei lase ma end sellistest pisinüanssidest takistada ja valmis nad nikerdatud said. Teisele küljele joonistasin igaks juhuks ka pildikese, et saaks aru kas tegu on õuna, pirni, ploomi või kirsiga.

Nüüd on vaja vaid sildid puude külge kinnitada (loodetavasti õigete) ja ongi sügisel hea öelda, et näe, nüüd maiustan Huvimaja kirsiga, aga nüüd näksin Karmla pirni.

*Minu lemmikud on vaieldamatud ploomid, aga viimastel aastatel on mitu neist hukka saanud ja praegusest kolmest kaks on veel nii noored, et ei kanna. Ikaldus noh.