Minu esmasündinu oli väga puhas sööja. Pudipõlle meil vaja ei olnudki. Tõruke oli väga hämmeldunud kui ta lasteaias esimest korda sööma läks ja talle mingi pudipõll ette pandi. Milleks?
Täps seevastu oli Tõrukese täielik vastand ja ilma pudipõlleta ei olnud mõtet talle üldse lähenedagi.
No ja siis tuli Tirts. Tema puhul on kaks mõistlikku lähenemist. Kas kasutada endal ja lapsel täielikku kaitserõivastust (praegustes taudioludes täitsa asjakohane. Igatsen endale seda läbipaistvast plastist nägu katvat sirmi) või siis võtta laps (ja soovitatavalt ka iseennast) porgandpaljaks ja viia söötmine läbi dušikabiinis.
Tirtsu lemmiktegevus söömise ajal on puristamine (sealt ka täpid). Teiseks üritab ta iga hinna eest lusikat enda kätte saada. Aegajalt see õnnestub. Sellele järgneb kiiresti püree mööda nägu laiali määrimine. Pisut putru pannakse varrukasse mustadeks päevadeks. Ja lõpuks visatakse lusikas maha. Võimalikult kaugele.
Pooleaastasel beebil soovitatakse tarbida päevas 50-100 grammi juurviljapüreed.
Toitmisse mänguliselt suhtuv beebi viskab maha iga viienda lusikatäie püreed. Ülejäänust 80% määrib laiali mööda oma nägu ja riideid. Omakorda ülejäänust tehakse poolest emmele noorendavat näomaski ning veerandist uusi seinakaunistusi. Ülejäänu jõuabki juba kõhtu. Ahjaa lisaks talletatakse varrukasse mustadeks päevadeks kaks teelusikatäit püreed (teelusikale mahub keskmiselt 7g püreed).
Kui mitu kilo püreed peab vaene ema keetma, et laps normi täis söödud saaks?
Õige vastuse esitajale pakun kõrvitsakeeksi (kui jälle liikuma lastakse ja selleks ajaks veel kõrvitsat sügavkülmas alles on....)
2.9 kg. Eeldusel, et kõhtu on vaja saada 100 g püreed ja et kahe teelusikatäie kõrvalepanek juhtub korra päevas.
VastaKustutaPmst on valem üldisel
püreed_tuleb_keeta = (kõhtu_peab_jõudma + varrukasse_varuks_pannakse) * 25 grammi.
Päriselt on asi muidugi keerukam. Sest päris lapsevanem keedab püreed korraga mitmeks päevaks ette. Seda võib kurjasti ära kasutada aga kaaslapsevanem. Ma pole elu sees nii palju pastinaaki söönud kui meie laste tite-eas. Külmkapis valmis, maitsev - miks siis mitte süüa? :)
Me muide tegime liha ja kala püreed pikaks ajaks ette, panime sügavkülma jääkuubikute vormidesse ja siis kasutasime neid kuubikuid millal iganes vaja oli. Töötas väga hästi :)
Ahhaa, siin näikse olevat tõlgendamisvõimalus. Kas see varrukatagavara tuleb selle vähese (1/25) arvelt , mis jäi igale poole mujale laiali määrimata või tuleb neid 14 grammi vaadata nö boonusena. Viimasel juhul tuleks valem vist pigem:
VastaKustutapüreed_tuleb_keeta = 25*kõhtu_peab_jõudma + varrukasse_varuks_pannakse
ja nii pääsetaks väiksema koguse keetmisega.
Kuigi kui aus olla, siis need kaks teelusikatäit võib vabalt lugeda mõõtmisveaks.
Meil õnneks kaaslapsevanema faktorit arvestama ei pea. Ma kardan, et Mps ei oleks nõus sööma kõrvitsa- või (veel hullem) lillkapsapüreed isegi mitte siis kui talle selle eest kõvasti peale makstaks.
Jääkuubiku vormid on hea lahendus. Ma alles nüüd kolmandaga avastasin selle nipi ja tõesti mugav on.
Ewwwwww, Kaur, ma teadsin, et sa rõve oled, aga et NII rõve. Kalapüree 😖 🤮
VastaKustutaJa nagu kalapüree ise juba piisavalt ökk ei oleks, siis kalapüree jääkuubiku kujul ... Selle tarbeks on kindlasti mingi paragrahv.
VastaKustutaKas mina arvasin, et ma hakkan pastinaagipüreed - mitte sööma, vaid sedavõrd armastama, et hakkan seda tittede eest ära varastama? A näe hakkasin! Lillkapsast armastasin niigi.
VastaKustutaKalapüree - jah, miks mitte. Sa pead titele tasapisi andma ka liha-ollust. Ja alguses püree kujul. Keedad mingi lihaasjanduse pehmeks, püreestad, lisad taimetoidu-püreele.
Kõik tited kasvavad nii üles. (Minu teada.) Või sa arvad, et annad beebile tissi kõrvale kausi praetud räimi ja las lutsutab?
Oi kui palju saab naerda kui kirjeldad seda tegevust nii umbes 30- 40 aasta pärast samale tegelasele ...loodame, et seniks ikka meie blogid alles on .. See aeg tundub nii kohutavalt pikk ees aga usu see läheb nii kiirelt ja siis enam sa ei mäleta kuidas see kõik oli aga siis võtad oma blogi lahti ja loed oma lapsele ..
VastaKustutaMul on just pojad selles vanuses et küsivad palju oma titeae kohta ja see mis olen üles kirjutanud see on meeles ka … nii naeravad … … Ilusaid elamusi .. see mis tundub praegu tüütu ja raskegi on pärast niiiiii niii kift meelde tuletada …
Jaa, 30-40 aasta pärast saab kahtlemata naerada ja lapsed on tänulikud, et nende elust märkmeid tegin. Ma aga pelgan sellist 3-4 kuni 15 aasta kaugust perioodi, kus parajasti pubekaeas lapsed omal silmad peast häbenevad, et nende kohta selliseid jõledusi on kirjutatud... :D Juu peab blogile lapseluku peale panema. No et enne ei näe, kui pole enesekriitilist huumorisoont välja arendanud.
VastaKustutaVastupidi. Anna lastele blogi lugeda nii vara kui nad vähegi tahavad. Kui miski ei meeldi, siis öelgu ja muudad ära.
VastaKustuta