reede, aprill 24, 2020

fotojaht: S SS SSS

Oi ma olin sellenädalase teemaga hädas. Käisin silmad pärani ringi ja no mitte üht S-i ka. Ükskõik, kuhu pilk ka ei pööraks, kõikjal vaid pulksirged jooned. Mõtlesin juba, et pean hakkama lavastama juhuslikku kohtumist s-iga, aga õnneks leidsin selle õnnetu s-i ikka üles. Rippus teine nukralt aida räästa all roostes konksu otsas. Aga näe, päästis päeva.
Kui S-ide osas valitses ikaldus, siis eelmiste nädalate teemasid oli küll ja rohkem. Valgusvihkudes moodustasid igasugused mustrid nii et lausa lust oli vaadata. Ma võin kihla vedada, et järgmisel nädalal, mil teemaks on liikumine/liigutamine, ei leia ma taas midag. Kõik mu ümber tardub hästivalgustatud kaunimustriliseks kuid täiesti liikumatuks S-täheks. 

Üks pehme SSSammal ka siia lõppu.

6 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Esimene s on vist puhta vorstitu vortstikonks :)
Vanad asjad on kõige-kõigemad, neile võib juurde mõelda lugusid ja ega see kasutamise otstarve on ka teinekord veidi udune, ka siin saab fantaasia lendu lasta.
Turbasamblast säng on ka, kui mõtlema hakata, väga vana. Me näeme sellest ju ainult värske linaga kaetud pealispinda.



tegelinski ütles ...

Sammal mind ei rõõmusta... mul on tunne, et meil see suvi muru ei kasvagi, ainult sammal. Samas, palja jalu ju parim?
Konks on küll hea leid, loodetavasti saab sinna midagi põnevat ka külge riputada!

maailmaparandaja ütles ...

See on vorstitusekonks olnud ilmselt pikka aega. Ma homme lähen ja riputan sinna otsa ühe vorstijupi. Et see rõõmsamaks muutuks.
Mis puutub samblasse, siis turbasammal see pole. Kasvab meie kõige kuivemas männikus kunagise rannavalli peal. Ma kahjuks samblaid üldse ei tunne ja liiki määrata ei oska. Aga vana on see kindlasti. Ükski eelkooliealine sammal ei saaks olla nii pehme ja kohev ja katta kõiki kive, kände ja kogu maapinda nii paksu vaibana.

maailmaparandaja ütles ...

See konkreetne samblapilv on metsast ja seal meeldib sammal mulle väga. Ega ta mind õuemurus ka liialt häiri, sest täieliku (kuidas nimetada rohenäpu vastandit?) aiandusvõhikuna ei suuda iluaia mured mind ülemäära loksutada.

tegelinski ütles ...

Ega mul selle samblaga muud muret ei olegi, kui et mets kasvab varsti majja sisse :) Hiilivalt ja salakavalalt, sammal on salakuulajaks saadetud :)
Minu "rohenäplus" kipub tegelikult sinnakanti, et lasen takjatel kõrguda ja nõgestel õilmitseda... niikaua kui nad suudavad kaunid välja näha ;)

TwD ütles ...

Armas lugu!