Kikkeriauh

Meie naabritel on veider koer. Selline identiteediprobleemidega. Ta arvab, et on kukk. Hakkab teine hommikul enne seitset haukuma, niuksuma ja ulguma ja laseb nii vähemalt selle ajani kuni ma end voodist välja ajan (ja see tähendab vähemalt pool tundi, enamasti kauemgi). Võibolla jätkab pärast ka, seda ma ei tea. Aga tüütu on see krants küll. Tegelikult ei saa ma muidugi kindlalt väita, et see üleüldse koer on. Ma pole kunagi teda näinud. Õues ta igastahes ei käi (ärge küsige, kuidas nad oma sanitaarprobleemid lahendavad). Võibolla on hoopis selline nähvits-koera häälega äratuskell. Sellisel juhul see oma eesmärki ei täida, sest kinni seda ei panda.