Tabas mindki naiselik edevus ja mõtlesin, et peaks ikkagi jõulupeoks uue kleidi ostma. Olingi ühte hõrku eksemplari päevi poes piilumas ja proovimas käinud. Ilus oli küll, aga kallivõitu ja no kaalusin pikka aega et kas võtta või jätta. Täna siis jõudsin nii kaugele, et otsustasin kasutada õlekõrt ning paluda sõbralt abi. Tellisin oma moealase nõustaja - ema - poodi, et tema annaks oma kriitilise hinnangu. Poes avastasin, et minu unistuste kleidikest polegi enam stangel rippumas. Ja siis... Mida ma näen... Minu kallis töökaaslane otsib samuti endale jõulupeokleiti ja teiste hulgas on tema käes ka minu poolt väljavalitud hilp. Mu silmad lõid särama ja ma lausa rebisin töökaaslase käest selle, mis kuulus õigusega mulle. Võidukalt suundusin oma saagiga proovikabiini!
Tuleb tunnistada, et ma seda kleiti ikkagi ei ostnud... Peale pikka peegli ees edvistamist, mis päädis otsusega, et olgu ma siis ostan selle, leidsin kassa poole suundudes, et seelikuosal laiutab plekk. Ja mina ei taha kleiti, mis näeb välja nagu oleks keegi teine sellega varem juba peol käinud....
Vot sellised naiselikud hetked kirgastasid minu tänast päeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar