esmaspäev, detsember 17, 2007

Vanade eestlaste jõulukombed

Tänases kööginurgakeses tahaks rääkida traditsioonilistest jõuluroogadest.
Põrsakesed värisevad, mõeldes jõuludele, sest juba vanarahvas küpsetas pühade paiku ikka lihapallikesi. Ja mitte tavalisi, vaid prohvetlikke lihapallikesi (hiinlaste õnneküpsised on puhtalt meie pealt maha viksitud). Siinkohal teile väike spikker, mida üllatuslihapaalid teile tulevikust pajatavad:
pähkel - keeruline ülesanne ja ootamatud raskused, millest siiski üle saadakse
sidrun - imeline tervis kogu järgnevaks aastaks
ohtralt pipart ja vürtse - põnevat ja teravate elamustega reisi
küüslauk - saad lapse
oliiv - kõik pole kuld, mis hiilgab (pahaendeline)

Võite isegi arvata, et mina sain küüslauguüllatusega lihapallikese. Nii et kiirustage kes te tahate pronksibeebit saada. Ma võin ette jõuda. (kuigi minu arust on vanarahvas veider. Beebi saamine eeldab väga lähedast kontakti mõne teise inimesega. Küüslaugu söömine tagab ilusasti selle, et sinu privaatruum laieneb märkimisväärselt).

Ja kui iidsed eestlased olid oma kõhud üllatustega lihapalle ja muud suupärast täis puginud ei visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks.

Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi.

Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja žongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks.

Ei, vanade eestlaste kombel jõulutsemine on tore ja mina jäin väga rahule. Suured tänud korralduskomiteele ja kallitele sõpradele, kes piu nii nautimisväärseks tegid.

P.S Kas ma mainisin, et ma ise sõitsin sinna kohale ja peaaegu ei eksinudki ära? Igastahes nii läkski. Ja kraavi ka ei sõitnud. Avariid ei korraldanud samuti.

1 kommentaar: