Mul on kolm päeva äärmiselt kehv tuju olnud. No lihtsalt tahaks nutta üle kõige (aga ei saa, patja pole). Täna olukord pisut paranes seoses külaskäigua Laisiku residentsi. Sõime kana porganditega ning veiniklaasi kõrvale vestlesime elust ja armastusest (st meestest).
Koju tulles sattusin kesk tähtedesadu.
Tähti kukkus ümberringi nagu vihmapiisku. Aga ma olin ettevalmistunud - teadsin küll mida soovida.
Ja mu soovid lihtsalt peavad täide minema, muidu ma ei mängi ja hakkan jonnima. Ma ei taha ju ometi palju, või mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar