kolmapäev, detsember 19, 2007

Päev, mil kõik läks hukka...

Tänane päev on olnud...ütleme...kohutav.
Kõigepealt hommikul sain natuke sõimata tööl. Ma ei kannata kui minuga riieldakse, kurjustatakse või midagi muud säärast tehakse. Isegi kui see on põhjendatud pahandamine. Siin tekib küsimus, et miks ma siis töötan riigiametnikuna, kelle põhiliseks tööülesandeks näikse olevat kuulata sõimu, kurjustamist ja süüdistusi? Hea küsimus.
Seejärel avastasin ma postkontoris maksta üritades, et rahakoti olen ma tööle unustanud. Jalutasin siis koju ainult selleks, et leida, et minu võtmed ootavad mind seal juba ees - teiselpool ust. Lukustatud ust. Mõtlesin, et helistaks siis emale, et ta mulle võtme tooks, aga oh õnne, ka telefoni olin ma koju unustanud. Paanikašokolaad oli samuti kodus luku taga. Kuna ema täna pidutseb ja isa täna pidutseb, siis polnud mul vähimatki mõtet ukse taga istuda ja nende naasmist oodata ja tipa tapa jalutasin linna tagasi (mõtlesin küll, et võtaks bussi aga rahakotti polnud ju). Ja kõige tipuks ostsin ma moosiga komme, kuigi ma tahtsin ilma moosita komme.

Sellise ebaõnne puhul on lausa hämmastav kuidas mul ikka veel on õnnestunud täitsa positiivne tuju säilitada.

P.S Rasketel aegadel sobivad ka moosiga kommid...

9 kommentaari:

Murueit ütles ...

Ehh Pilleke, KÕIGI riigiametnike tööülesanneteks on samad asjad mis Sul, ära arva, et oled privilegeeritud seisuses..
:(

maailmaparandaja ütles ...

Kas ma mitte seda ei öelnudki, et rigiametnike (mitte konkreetselt minu) tööülesandeks on lasta enda peale karjuda???

Unistaja ütles ...

Muide, sõimata saamiseks ei pea isegi mitte riigiametnik olema, saab ka muudel ametipostidel.

Anonüümne ütles ...

A kindlasti on mõni selline ka, kus ei saaks. Raudselt on. Kunagi kaugel tulevikus kui mul on tõsiselt siiber ametnikuelust, siis lähen sellisele tööle üle.

v. ütles ...

Mina riigiametnikuna eriti sõimamist ei talu. Viisaka inimesena vastu karjuma ei hakka, aga kui sõimamine kestab kauem kui üks hetkeline vihapurse, siis ütlengi umbes nii: "Vabandust, aga minu töökohustuste hulka ei kuulu sõimu kuulamine." Muidugi on mind proovitud sõimata eelkõige telefonitsi, mitte näkku, seega on alati võimalik olnud kannatuse katkedes kõne lõpetada... Välja visata sõimajat on ilmselt keerulisem

Murueit ütles ...

"..miks ma siis töötan riigiametnikuna, kelle põhiliseks tööülesandeks näikse olevat kuulata sõimu, kurjustamist ja süüdistusi?"
(Ma tõlgendasin seda lõiku teisiti - rõhk oli 'ma' peal ja et kehvad asjad on seotud just selle ametikohaga, mis konkreetselt Sul on.. aga jah, nüüd loetuna vaatan, et tõlgendada saab lauset kahtepidi..)

maailmaparandaja ütles ...

Konkreetselt minu ametikoht pole kaugeltki see kõige hullem, arvan ma.
:D

VU ütles ...

Oh Sa vaesekesekene.

maailmaparandaja ütles ...

Pole ullu, varsti saab jälle palka, siis pole enam midagist nii vaeseke :D