Pellava-pellava kellavad pulmakellad!

Jah, kujutage ette, juba 9 aastat on möödas sellest päevast, mil Mpsile perekonnaseisuametniku ja veel ca 60 tunnistaja juuresolekult ütlesin, et olen lahkesti nõus olema kapten meie ühises abielulaevukeses nii tormistel meredel kui täielikus tuulevaikuses. Mps omakorda nõustus kindlalt tüüri hoidma ja meie paadikese igasugustest salapärastest veealustest karidest, hirmuäratavatest mereelukatest ning ahvatlevatest sireenidest kindla käega kõrvale juhtima.

No kuidas meil siis läinud on? Hea uudis on see, et seda paati pole tehtud linnuluust ja põhja pole see laevuke veel läinud. Meeskond on kah kahe junga võrra suuremaks kasvanud (iseasi kas see kursihoidmisel kasuks või kahjuks  - aegajalt suudavad nad isegi täielikust tuulevaikusest tormi välja võluda) ja kuulujutud räägivad, et üks väike laevajänes olla ka end pardale peitnud.
Tore on ka see, et suuremaid mässe pole laevameeskonnas olnud (lihtsalt pidevad pisirahutused) ja piraatidega pole ka mitte kohtunud. Samuti pole me ulgumerel lootusetult ära eksinud. Ikka vilgub kusagil kodune majakas.

Seega ilusat pulma-aastapäeva meile ja ikka samas vaimus edasi. Muide mingitel andmetel on tegu linapulmaga. Lina olla suur sõpruse ja läheduse sümbol. Sel tähtsal päeval on paslik kinkida linapruutpaarile (või siis teineteisele)  järgmisi asju: käterätik, hommikumantel, saunatarvikud, laudlina, mikser, espressomasin, jäätis, ilutooted, koduelektroonika, treeningvahendid, mullivann...

Kahtlane. Mina jällegi soovitaks kinkida hea libisemisega kelgu (millele on Eesti heitlikele ilmadele mõeldes ka rattad külge monteeritud). No et tuleva aasta vastlapäeval ikka korralik linakasv tagada!

Õnnitlused ja kingitused saata ikka tavapärasel aadressil. Kui mullivanni tahate kinkida, siis hoiatan, see meie postkasti ära ei mahu.