Ikka muretsen, et kas ta saab seal ilusasti hakkama või tuleb sellest üks kurnav olelusvõitlus.
Tõruke on väga terane ja nutikas (loeb, kirjutab ja arvutab nii et tolmab), seega oskuste pärast ma ei muretse sugugi. Pealegi kui ta vähegi on emmesse, siis peaks tulema ju tark ja usin laps. Alati on muidugi võimalus, et ta on ka ississe. Sellisel juhul peaks tulema tark ja andekas laps.
Teisalt on ta tõeline maksimalist ja heitub kergesti kui millegagi hakkama ei saa (ei tea kellest see on?), mis võib jällegi tekitada trotsi ja vastumeelsust kooli vastu.
Ma nii väga loodan, et talle hakkab koolis meeldima! No vähemalt paar esimest aastat. Teadupärast tekib mingil hetkel ikka suur koolivastasus. Hiljemalt põhikoolis. Aga tore oleks ju kui vähemalt alguses läheks kõik sujuvalt.
Materiaalsest küljest oleme vist enamvähem varustatud. Enamus pikast koolinimekirjast sai nagu ostetud (kuigi tuleb üle kontrollida. Raseda mälu on veel hullem kui kuldkalakesel).
Pea täielikult tuli uuendada noormehe garderoob. See oli raske. Meie veendunud dressipüksimees peab hakkama kandma teist sorti pükse ja enamuste kohta ütleb ta, et need on otsatult ebamugavad. Lisaks ostsime kolm paari uusi jalatseid! Teate kui raske see on. Tõruke on töntsjalg (jälle emmesse) ja enamus jalatseid on kitsad. Need mis jalga lähevad on pikad kui suusad. Midagi õnneks ikkagi saime, kuigi lõpuks olin läbi nagu läti raha (euro?!?).
Egas midagi, nädalake veel ja tulebki juba tahvel ja krihvel kotti pakkida ja peenralt mõned astrid pihku noppida (vanasti vähemalt tehti nii). Kui jutt juba vanadele aegadele läks, siis siin üks pildike minu esimesest koolipäevast. Mina olen see keskmine - pilk täis ootust ja uhkust. Ikkagi koolilaps!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar