Kevad! Õues on tõeline kevad. Ma tean. Ma istusin tunde päikese käes, et selles ikka täielikult veenduda. Õnnetud tööinimesed, kes te päevad läbi oma kontorites istute ja ei saagi minu moodi päikese käes vedeleda ja raamatut lugeda (jaa, ma tean küll, et tööl käimisel on omad hüved, näiteks saab lubada endale selliseid luksusi nagu üüri maksmine ja söögi ostmine). Aga sellistel päevadel tundub täitsa kuldaväärt idee lihtsalt selle paksu oranži kassi kombel päikese käes lebotada. Oi ta tegi mind kadedaks. Mõtle ise, päikese käes lesida, soe, mõnus, võibolla nurrugi lüüa kui sind paitatakse. Nrrrrrrrrr. Üldse tuleb tunnistada, et ma olin täna natuke kade peaaegu kõige. No see kass ja siis suudlevad tudengid (milleks neile vaid vihmavari sel ilusal päeval) ja miski linnuke põõsal ja üks suure seljakotiga inimene ja siis üks inimene kes rehaga läbi linna jalutas...Nägin täna ka oma selle aasta esimest liblikat. Pidi teine tükk aega minu näo ees laperdama, no et ma ikka aru saaks. Lõpuks jõudis ka minu talvest tuhmunud ajju see kevadekuulutaja! Kirjut suve lubatakse mulle :D
Õnneks on tööinimestel võimalik lõunapausi ajal poodi jalutada ja natukenegi päikest tunda saada :)
VastaKustutaaga mina nägin kollast liblikat!!!
VastaKustutaõnnetuseks ei lubatud mul üldse liiga palju õues viibida, enne kui kurk korras ja nina ei ole enam väga tatine.. aga emme pole praegu siin ju , seega ma ilmselt ikka natukeseks nii täna kui ka homme õue hiilin..
VastaKustutaaga sorteerisin siin natuke aega tagasi oma sitikuid, tarisin laua akna alla, et oleks valgem.. ja mingi hetk tõstsin pea krabina peale: hehee, kiisu oli akna taga ja vahtis sisse.. mitte küll nii oranz kui sellel pildil siin.. aga ikkagi.. kusjuures ega ta vist mind ei näind, aken peegeldas vastu ilmselt, aga vahtis kole aktiivselt:o)
liblikat ei ole veel olnud au kohata..