Maailmahävitaja

Täna käisin üle miljoni aasta jälle laboris. Avastasin kapist seisma jäänud proovid. Mul on väga kahju nendest lootustandvatest tsivilisatsioonidest, mis seal anaeroobsetes tingimustes tekkinud olid, aga ma hävitasin nad. See polnud pooltki nii lihtne kui tundus. Aastasadadega oli muda purki armastama hakanud ja selle seintega üheks sanaud ning ei tahtnud sealt kuidagi välja tulla. Toore jõuga meelitasin ja keelitasin teda pool tundi enne kui purgi puhtaks sain.
Ja siis hakkas laborant rääkima et need kolme kaelaga purgid maksavad 5000 eeklooma tükk. Hetkelise vaikuse tema tekstis kasutasin ma osavalt ära illustreerimaks tema juttu ning üle labori kostis õrn kilks. Jah, taas oli mul õnnestunud ühest kolmekaelalisest kahekalaline teha. Metamorfoos oli täielik.

Ja siis seal saasta pudelist välja koukides mõtlesin ma muremõtteid ja kirusin end, et ma üldse magistrantuuri tulin. Aga teatavatel põhjustel mõtlesin ma siiski lõpuks ümber ja otsustasin, et ma ikka niiväga ka ei kahetse.