Eelmises postis mainisin, et käisin linnulahel. Aga ma ei maininud, et ma varastasin õe fotoka selleks ajaks. Aga ma andisn selle tagasi, nii et päris vargus see nagu polegi. Siin on fotosüüdistused.
1. Siit ta läks... (ma ei tea kes, mina see polnud, minu jäljerada nii sirgelt küll ei läinud)2. Siin ta ongi. Milline säärejooks, ei mahu pildilegi ära! Jaaaa, see olen mina (seda võib täheldada juba minu imetabasest tasakaalutusest)3. Vastu valgust. Nii minu moodi :D4.5.6. Ja kõik männid olid jääpurikais. Mõne neist sõin ma ka ära. (Jääpurika siis, männid jäid alles. A see, et pilt tiba udune, see on tingitud sellest, et mänd kartis, et ma ta ära söön ja värises, kohe kindlasti pole see minu oskamatusest tulenev. Oo ei)
7. Ja minu lemmik vastu-valgust-pildistamise-koht. Keski loom oli oma jäljed ka sinna jätnud.Kas pole ilus :D (mina loomulikult, varju pealt saab aru küll)
No kiitke ometi!
Karmi kriitikat ma ei kannata.
Hakkan nutma.
Kõigepealt vibutan näpuga - ei tohi otse vastu päikest pildistada! Sensoril on ai-ai-ai!
VastaKustutaSeejärel kukun ahhetama ja ohhetama.
"oh pilte imetabaseid ja sulneid..."
a tegelt mulle meeldib see viimane neist kõige rohkem
Väga kena:)
VastaKustutaniu... mul ei tule see 7. pilt lahti... aga teised on küll väga ilusad
VastaKustuta