Ma ei saa sellest aru. Lihtsalt ei saa.
See pole aus.
Miks peab kõik just siis kraavi keerama kui Pille arvab, et asjad hakkavad lõpuks ometi normaalsena paistma. Just ommikul rõõmustasin, et hea tuju ja tore olla ja kõik on ilus. No persse (sry, ma täna tõesti ei viitsi piikse kirjutada)
Kõik algas sellest kui seltskond otsustas, et nemad Pillega põhimõtteliselt msn-is ei räägi. Heal juhul iga 10 minuti tagant vastavad ühesõnaliselt. Ainus asi, millest minuga rääkida kõlbas oli see, et oi Pille, mine küsi, mis Piret sellest arvab. Teate, ma ei saa kedagi sundida endaga rääkima, aga palun, minu pärast, kui te ei viitsi minuga rääkida, siis plokkige mind lihtsalt ära. Eks.
Siis tuli see efwoodi jama.
Siis ütles mingi krdi päss minu kohta väga halvasti. Ma tegin küll näo nagu ei kuulnud. Teda ma võisin ju nii petta, aga ennast mitte
Siis said mu pleieri patareid tühjaks just siis kui ma tahtsin mööda linna jalutada, et rahus natuke nutta. Nii, et ma ei saanud seda teha :( (Ma töötan patareidega)
Siis istusin ma loomulikult Illekas üksi. Muidu on seal rahvast küll. Aga just siis kui mul oleks vaja oma vastikutest mõtetest kuidagi eemale saada. Kellegagi rääkida. Siis pole loomulikult kedagi.
Siis ma sain mingilt purjus Jürilt males pähe (No see muidugi ei tulnud üllatusena).
Ja siin ma nüüd olen. Parem kui poleks.
Ahh. Kohutav.
Apppi.
ma peaks vähem mõtlema (kui on võimalik veel vähem mõelda).
olgu omme... omme olen ma jälle konditsioonis.
sõidan tasa üle silla... sõidan tasa üle silla... sõidan tasa... sõidan tasa... tasa...
*Räme araabiakeelne sõim
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar