reede, aprill 22, 2005

Avas siis akna mõlemad pooled...

Pole teile juba mitu päeva pajatanud uudiseid mudamaailmast. Paningi just praegu uue portsu muda ahju ja põgenesin ise laborist, et mitte haisu sees istuda. Aga laboris saab peale haisu ka pauku ja nalja. Ükspäev lasime juhendajaga kahepeale TOC-i masina õhku. Laboris lendasid küvetid kui raketid ja tuleb aint õnne tänada, et me seal miskit hapet ei keetnud, sest kõik, mis oli küvettide sees pritsis meile näkku. Te oleks pidanud Sellu nägu nägema, kui me selle vaatemängulise etenduse korraldasime. See oli üldse üks maratonpäev laboris - õhtul kella kümnest jõudsin koju võimetuna mõelda liigutada, ega isegi mitte blogeerida (Ma suutsin vaid ühe käega trükkida, sest teisega pidin oma pead üleval oidma...nii ei jõua just palju kirjutada).

Eile oli laboris tunduvalt lühem päev. Aga koju ei tahtnud ikkagi minna ja nii hulkusin lumesajus mööda linna ringi. Jälitasin vahelduse mõttes Mpsi ja nautisin niisama värsket õhku.

Ükspäev ütles keegi (Piret suure tõenäosusega) millegi peale (suure tõenäosusega ma enam ei mäleta mille peale), et võta parem klaas veini ja hea raamat. See mõte hakkas mulle meeldima. Võtsin hea raamatu, aga avastasin, et veini meie baaririiulil pole. No ostsin nüüd siis endale veini, aga jama on jälle selles, et raamat sai vahepeal läbi. Nüüd on mul vein, aga head raamatut pole. Oskab/tahab/suudab keegi mind hädast välja aidata??? (Soovitage, mida lugeda, või veel parem tooge mulle raamat, sest raamatukogukaardist olen ma ju ammu juba loobunud :D)

Eile lugesin vahelduse mõttes oma kõngevat romaani nr 2. Eip, ma pole ikka valmis seda edasi kirjutama. Igatahes mitte enne kui mu mudamaailmast jutustav ja bakatöö nime taha varjuv surematu romaan nr 3 on valma. Aga see edeneb veel aeglasemalt.



Meie akna taha puu otsa teevad varesed oma pesa. Neid on nii huvitav vaadata. Varesed on mulle alati meeldinud. Osavad, targad, kavalad. Äärmiselt huvitavad. Jälgin nende elu põnevusega...
Pöörab tuuli, pöörab tuuli, pöörab tuuli...

Ahjaa, ega kellelgi juhuslikult mõnda sõidukõlbulikku ratast üle juhtu olema? Mulle lihtsalt ei meeldi mõte, et kõik lähevad roheliste velotuurile ja mina ei saa aint sellepärast, et mul pole muud ratast kui kolmekas (mis lisaks kõigele muule on ka Saaremaal).
Ja Merikese ja Rererika sünnipäevad on ka loomulikult ühel ja samal ajal :(

Oeh, asi läheb kurvaks ära. Lõpeatan enne kui jälle üks harilik hala siia tulema hakkab :D Lähen ja ulgun parem kusagil värskes kevades.

5 kommentaari:

lapisk ütles ...

Kapten Corelli mandoliin :)

lapisk ütles ...

See kah.
http://ester.utlib.ee/search*est/?searchtype=w&searcharg=kapten+corelli+mandoliin

Anonüümne ütles ...

Ma olen enda jaoks üles kirjutanud sellised raamatud, mida kunagi võiks lugeda: "Tabamata ime", "Seitse aastat Tiibetis", "Ristiisa".

triin.

kõige laisem laiskloom ütles ...

hmm.. ütleme nii, et kui Sa tahad head und saada, siis ei tea ma hetkel midagi paremat kui Rachel Carsoni "Hääletu kevad" (ma nimelt lugesin selle just natuke aega tagasi läbi, lähtudes herr Läänelaiu korduvatest soovitustest..

Coreeli mandoliinist nii palju, et raamat on suht hea, aga film tundus natuke sakkivat (vähemalt siis kui ma seda esimest korda nägin, peaks esmaspäeval uuesti vaatama, aga ei saa :( )

Aga ma kodus lugesin Lindgreni raamatut "Madlike ja Jaanikingu põnn".. ja hea meelega loeks "Vahtramäe Emilit" ka, aga keegi nahhaal on selle ära kaotand meil kodus..

praegu nagu ei tulegi rohkem mõtteid..

merka ütles ...

Selle vastu, et Frederika sarnaselt minule leidis, et 9.mai on kõikse parem päev maailma sündimiseks, ei saa midagi parata. Kuna seekord on otsustanud tema sünnipäeva pidamise edasi lükata, siis kasutan ma töenäoliselt seda harukordset võimalust, et õigel päeval pidutseda (peale selle mulle meeldivad esmaspäevad:))
See muidugi eeldab, et me rattamatkalt elusalt tagasi jõuame. Rattamatka kohapealt niipalju, et kui Kätlin omale oma esimese ausalt välja teenitud miljoni eest ratta ostab, siis jääb üks ratas Elvas vabaks...