neljapäev, veebruar 24, 2005

Seletuskiri, miks ma magasin põrandal nagu karjakrants...

Ja see on juba käes. Ma kartsin seda, kuid ei osanud nii vara oodata.
Nüüd see saabus.
Jaanika vahetas mu välja. Noorema ja ilusama vastu. Aga enda lohutuseks võin öelda, et minu asendamiseks on vaja tervelt kahte nooremat ;)

P.S Appi. Vanasti karjus aint titt seina taga, nüüd istuvad siin voodi peal kaks ja püüavad selle karjumist oma karjumisega ületada. Esimese hooga ehmatasid lapse vait kah.

Kommentaare ei ole: