Täna öösel ärkas Tõruke kell viis halva unenäo peale. Ei mingeid koletisi, mõrtsukaid ega isegi kõrgelt kukkumisi. Ta nägi unes, et jääb kooli hiljaks. Selle asemel, et külge keerata* ja edasi magada, hakkas tema aga hoopis akordionit kääksutama. Halleluuja! Hea, et me kortermajas ei ela. Meile oleks ammu öörahu rikkumise tõttu politsei kutsutud.
Tõruke ise väidab, et pillimäng rahustab teda. Mina pole seda veel täheldanud. Pigem ägestub kui midagi kohe ideaalselt välja ei tule. Aga kui selles vähegi tõtt on ja ta tõesti pillimängu tulemusel rahuneks, siis oleksin valmis seda hurmavat heli kasvõi 24 h kuulama. Pealegi arvestades tema senini väga lühikest muusikukarjääri, pole ta sugugi kõige hullem. Loomulikult ei saa peale 4 rahvapillitundi veel erilist meisterlikkust oodata, aga lood on juba lugude moodi.
*juba vanarahvas teadis rääkida, et halva unenäo korral tuleb keerata teine külg, sest siis ei näe sama und enam edasi ja saab rahus edasi magada. Töötab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar