Dilemma

Täna oli plaanis vastlapäeva puhul kukelusi küpsetada. Samas täna on jälle treeningupäev. Mõlemat korraga ei kipu kuidagi jõudma. Trennist jõuan ma alles kell 8 koju ja siis küpsetama hakata tähendab, et kukelused saavad söögikõlbulikuks umbes täpselt keset kõikse magusamat uneaega. Kui ma aga varem koju tulen, siis ei saa ma jälle trenni.
Kumb kaalub kumma üles?

Vastlakuklite poolt:

• Vastlapäev ilma vastlakukelusteta on nagu jõulud ilma kingituste ja kuuseta.
• Isetehtud vastlakukelus maitseb ikka palju paremini kui kukkel libavahukoorega, mida poest saab
• Küpsetamine aitab mul kinnitada hea (pere)naise kuvandit. Vastlakukelusi täis puugitud kõhuga mees on õnnelik ja rahulolev. Armastus käivat teadagi vastlakukeluste kaudu.

Treeningu poolt:

• Vastlakukelused teevad paksuks, treening on vastupidise efektiga ja kuna minul on plaanis mõned kilod alla võtta, siis on treening palju kasulikum eesmärgi saavutamise mõttes.
• Kui jälle trenn vahele jääb, siis ei suuda ma varsti enam sammu pidada teiste treeningulistega.
• Kui ma trenni ei lähe, siis närivad süümepiinad mind seest tühjaks.
  
  Mis teie arvate, kuidas ma käituma peaks et põrssad oleks söönud ja lambad kõhnad?