Tuiskab.
Mitte ei tahaks praegu õues olla. Nii et ma võin päris õnnelik olla, et mul suuremas jaos selline kontoritöö on. Selline ilm on muidugi ka üks väheseid kordi, kus nii mõelda saab. Üldiselt pole selline laua taga tonnide viisi paberimäärimine kunagi minu unistuste tööde hulka kuulunud.
Sellise tuisuga olen aga hea meelega kontorirott.
Või kui päris aus olla, siis sellise tuisuga oleks ma kõige meelsamini kodus voodis ja magaks sooja teki all nagu nott. Kuigi notid ilmselt ei maga vaid lihtsalt lebavad.
Magada tahaks aga küll. Eile õhtul tuli juba enne kaheksat selline uni peale, et oi oi oi. Küsisin Mpsilt, et kas ma võin magama minna. Ta ei lubanud. Ütles: "Sina igavene laiskvorst. Aja end siit voodist üles ja hüppa parem hüppenööriga mõnituhat korda!*"
Pooleteise tunni pärast tegin uue katse. Keerasin end diivanile kerra ja nõudsin, et Mps mulle unelaulu laulaks. Lauliski. Ma jorisesin läbi une kaasa.
Magasin küll öö otsa, aga uni ple üle läinud. Jätkaks meeleldi.
Ja väljas tuiskab...
Mitte lund, vaid uneliiva!
* Sõnakasutuse osas võib erineda teatavat erinevust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar