Ostke endale nähtamatu sõber!

"Kuule neiu, mul on tunne, et te müüte õhku," ütles üks noormees.
"Ei müü," vastasin mina ilmsüütult ja näitasin haikala akvaariumile. "Vett müün!"

"Oi kui nunnu," ütles teine noormees ja kõditas puurivõre vahelt ühte mutukatest.

"Ma ei näe siin puuris ju kedagi," protestis kolmas.
"Sellepärast, et ta on nähtamatu," seletasin mina.
"Aa, ma näen!" teatas noormees.
"Näete või???" olin mina tõeliselt imestunud.

"Mkmm, mina ei usu, nähtamatu ei saa olla," vaidles minuga üks poisike. "See on tõestatud. Inimest on proovitud korudvalt nähtamatuks muuta - ei saa."

"Emme, emme, osta mulle nähtamatu lendav siga!" mangus üks väike poiss oma ema.

Need on vaid mõningad jutukatked mis kostusid täna tudengilaadal minu leti juurest.
Ehh, oleks ma teadnud, et need imaginaarsed loomakesed nii hea kaup on, oleks ma poole rohkem puure nikerdanud (sest hei, ega mul loomadest puudust ju pole). Niimoodi võib ju rikkaks saada. Esimene loom osteti ära juba enne kui ma olin jõudnud leti püsti panna. Ja ülejäänud läksid suhtleiselt kiirelt järele.
Ainult haikala ei tahtnud keegi. Lõpuks Piret ostis ta ära ja me vabastasime ta emajõkke. Kurb oli see lahkumise hetk. Seisin kaldal, lehvitasin talle ja pühkisin vargsi pisara. Loodan, et Shanghail õnnestub jõuda Hiinasse. Ta alati niiväga tahtis sinna minna...

Igatahes võin tudengilaada kordaläinuks lugeda. Mina olen igatahes ülimalt rahul!

Ahjaa, kui kedagi huvitab, siis keda ma müüsin:
Draakon Ruupert - Norberti poeg.
Kameeleon Kata-Riina - tema polegi tegelikult nähtamatu, aga ta lihtsalt oskab nii hästi muuta värvi, et sulandub täielikult taustaga ühte.
Kollane küülik Kurkum - Sooda poeg (suure tõenäosusega). Ükspäev toodi korviga ukse taha, kiri oli juures, kes ema on, seda ei tea keegi.
Kuldkala Imanuel - Täidab kolm soovi. Pärit emajõest.
Kääbushai Shanghai - Täielik müstika, kuidas tema Eestisse jõudnud on, ta on jumalast pilukas ja ilmselt hiinast pärit. Leidsin ta Annelinnast, oli lekkiva kilekotiga ühe maja trepile jäetud
Kääbus Niiluse Krokodill Korneeliuss - õnnetu loomake, leidsin ta Supilinna juurest emajõekaldalt, valas teine suuri pisaraid ja kurtis, et ta on nii üksi, nii üksi. Tema ostetigi esimesena ära. Kipub hammustama teine. Ma sain ise mingi 2 korda näksata täna tema käest. Valus oli, aga kes see käskis sõrmi puuri toppida, ah!
Lendav siga Bruno - Tema lendas ükspäev minu aknalaule ja vaatas nukra näoga, kuidas ma toas õuna sõin, lasin ta sisse ja pakkusin talle ka õuna.
Mutukatepaar Mia-Maria ja Josfer - Vaksali kolooniast. Kolivad Saaremaale, et taastada sealne mutukapopulatsioon.
Siil Uuno - väike armas siilipoiss, Triin ostis selle endale. Leitud Tähtverest
Vampiirnahkhiir Viktor - Kardab valgust. Kokkupuutel päikesevalgusega võib pudeneda tolmuks. Leidsin ta füüsikahoone keldrist, kus ta redutas. Ettevaatust Liina, võib hammustada.
Ja veel üks loom, keda ma ei suuda meenutada - milline erakordne mälu. Nagu kuldkalakesel tõesti!
EDIT - tegelikult seda ühte looma ikka polnud - ma kujutasin teda ette aint.

Ja hetegevuslik korjandus toimus muidugi ka. Imaginaarsete ja nähtamatute loomade varjupaiga loomiseks laekus kokku 42 krooni, 60 senti, 1 euro ja 1 santiim. Oleme äärmiselt tänulikud kõigile annetajatele. raha kulutatakse otstarbekalt mutukatele ja muudele loomadele paremate elamistingimuste loomiseks.

P.S Meie hüljatud mutukate/imaginaarsete varjupaigas on palju selliseid loomakesi, kes sooviksid endale uut kodu ja uut sõpra. Kui huvi on, andke teada ja suure tõenäosusega leiame teile sobiva eksemplaari.

NB selle sissekande pildid on tehtud Merikese poolt ja kõik õigused kuuluvad talle ja ma loodan, et ta ei pahanda, et neid kasutasin.