esmaspäev, mai 01, 2006

Volbri vallatused

Mis te avate, miks mind eile Volbriööl linnapeal laiamas polnud?*
Loomulikult selle pärast, et mul oli konkureeriv üritus Bloksbergi mäel. Vaevalt oli jõudnud sulguda uks viimase lahkuja järel, kui minu aken avanes ja Pille koos aerodünaamilise harjaga kihutas Bloksbergi poole. Tuul oli tugev ja seal üleval oli külm ning hari kiskus ka miskipärast vasakule, aga kohale jõudsin. Loomulikult oli mägi juba tihedalt rahvast täis ja igast ilmakaarest näis juurde tulevat. Päris keeruline oli oma harjale parkimiskohta leida, lõpuks parkisin ta ühe luua ja vanemat sorti "rakett"-tüüpi tolmuimeja vahele. Mägi oli täis suuremaid ja väiksemaid lõkkeid, kuid mina suundusin kõige suurema poole, mis küütles mäe tipus.
Lõkke ümber karglesid ja hüplesid meeletus tantsukeerises sajad nõiad. Riided kisuti seljast ja heideti lõkkesse, mõni häbelikum jättis vaid oma teravatipulise mütsi või räti pähe. Eks järgisin minagi nende eeskuju ja sukeldusin tantsumöllu, olin ma ju selleks sinna tulnud.
Kahjuks ei saanud ma seekord hommikuni tantsida, tuli koju lennata ja teeselda pidurit edasi. Nii ma lahkusingi kurbusega lõkke äärest, kõmpisin nukralt harja juurde tagasi ja võtsin paunast tagavarariided. Te ei kujuta ette kui paljud noored nõiad teevad selle vea, et ei võta mäele tagavarariideid kaasa. Isegi kui mingi ime läbi ei lenda nende hilbud lõkkesse, siis üles pole neid ikka võikmalik leida hiljem. Ja uskuge mind, niimoodi alasti luuaga lennata on alandav ja lisaks võib nii kiiresti ja kergelt märkimisväärse koguse ebameeldivaid haigusi külge saada. Mina olen targem (ega see polnud mul esimene kord mäel käia) ja tagasi jõudsin ilusasti. Napilt küll läks. Vaevalt olin ma jõudnud harja voodi alla peita kui juba kostusid koridorist sammud. Kargasin voodisse, tõmbasin teki kurguni ja teesklesin nagu oleks terve õhtu vaikselt raamatut lugenud. Ainus märk, mis reetis minu öiseid seiklusi oli lõkkesuitsu ving minu tavalisest veel enam segamini juustes.

*(Kui te plaanisite pakkuda välja varianti, et ma olin väsinud või kurb või ei viitsinud või pidurdasin lihtsalt niisama põhimõtte pärast, siis matke need mõtted parem kohe maha, sest tõde on oopis erinev)

2 kommentaari:

Unistaja ütles ...

Kui seda ei räägiks Pille, siis ma seda ei usuks (aga teadupärast usun ma ju kõike, mida Pille räägib).

kõige laisem laiskloom ütles ...

no eks me tegelikult midagi sellist kahtlustasime ka.. et nii kui me uksest välja astusime ja linna poole minema hakkasime, tuiskas ka Pille tegelikult välja.. oleme kõvad teoreetikud Jaanika ja Mpsiga :oD