esmaspäev, juuli 06, 2020

Kolmveerandaastane

Täna sai Tirts 9 kuud vanaks. Sel puhul tahaks rääkida natuke tema roosilisest isiksusest.

Seda ma olen juba kirjeldanud kuidas ta oma vaese ema kallal vägivalda harrastab - näpistab, küünistab ja üritab nina peast ära lutsutada. Hambaid tal õnneks veel ei ole, vastasel juhul oleks ma ammu ninatu.
Tema imelisest lauluhäälest olen samuti varasemalt kirjutanud. See on nagu vabrikuvile! Hea, et meil kodus suuremas koguses kristalli ei leidu - see võiks puruneda. Kusjuures ma olen kindel, et kuigi mu teised lapsed on ka valjuhäälsed olnud, siis ületab Tirts nad mitmekordselt. Teisalt jälle, võibolla on mu mälu tuhmunud aastatega (või on kriisked aju pehmeks tagunud), aga 8 aasta tagune kirjeldus Tõrukese võimetest vastab üsna praegusele olukorrale. Ilmselt ma lihtsalt ei teadnud siis veel, millisteks hurmavateks helideks üks lapsuke võimeline võib olla ja Tõrukese vägiteod tundusid kurdistavad. Tirts hakkab hommikul vara pihta ja kireb nii, et naabri kukk vakatab.

Kui ma Tõrukesele nägin karjäärivõimalust operatiivsõiduki alarmina, siis Tirts võiks tuletõrjes lisaks heliefektidele võtta üle ka kustutusfunktsiooni. Ta on lihtsalt massiivse ilatootmisvõimsusega ja ta ei kõhkle seda ka teistega jagamast. Puristamine! Kui tuletõrje tundub liiga ekstreemsena, siis õhuniisutajaks kõlbaks küll. Pluus on tal pidevalt nabani märg.
Tänu Tirtsule püsis meie õuemuru ka põuaajal ilus ja roheline. Vähemalt nendes kohtades, kust ta läbi roomas, ilarada järel. Nagu väike limukas.

Söögi osas ta väga nõudlik pole. Lahkesti on nõus kassiga toidukaussi jagama. Vaene kass võib niimoodi kiduraks jääda. See on ikka veider kuidas laps igal võimalusel sihi otsejoones kassi söögikausi poole võtab. Maitseks need kassikrõbinad siis hästi! Olen neid proovinud ja noh...võeh! Samas olgem ausad, mõned beebipüreed on veelgi koledama maitsega. Noh, vähemalt karv läigib. Kass on senini toiduvargasse üsna tolereerivalt suhtunud. Kuigi ta on mõne hea peotäie karvade võrra vaesemaks jäänud. Ilmselt kadestab kassi tihedat karvkatet, tal endal ju vaid mõned tuules heljuvad blondid juuksetutid.

Kui kassitoit kõrvale jätta, siis on Tirtsu menüü väga laialdane ja seda kõike võib tema riietelt lugeda. Pudipõlle kasutamine niivõrd võimeka mäkerdaja puhul on nagu vihmavarjuga liivatormi vastu võitlemine. Mitte ainult pluus vaid ka püksid ja (eriti) sokid saavad pudruseks. Sokkide puhul on see arusaadav. No kui iga lusikatäis on vaja varbaga alla suruda, siis mis siin imestada. No ja pea iga söögikorra järel tuleb riided vahetada nii lapsel kui mul endal. Kas ma juba mainisin puristamist?

Piiga liigub kiirelt nelikveol ja on väga hea maastikuläbivusega. Ukseläved teda ei takista. Ka offroad tingimustes liigub tõrgeteta ja omab ühtlaselt muruniitmise funktsiooni - mis kätte saab, see ära süüakse.

Loomulikult oskab ta oma suud nuttes ideaalseks kaheksaks keerata ja teistpidi jälle übernunnut kelmikat nägu teha. Selline väike marakratt on!

4 kommentaari:

Nataly ütles ...

palju õnne Tirtsule .. ilusat suve veel

maailmaparandaja ütles ...

Aitäh!

kõige laisem laiskloom ütles ...

kõik sünnipäevad muudkui magan maha.. palju õnne igastahes teile kõigile! ja nüüd ma siis tean ka seda, millisel teie naabril on kukk :D

maailmaparandaja ütles ...

Laisik, kas sul polegi siis meeles kõikide naabrite ja kaugemate sugulaste minisünnipäevad, kohtumise- ja kolimise aastapäevad ning muud ülitähtsad pidupäevad?
Me isegi ei jõudnud eile tordi (loe jäätise) söömiseni. Tirts läks enne magama.