Pahasid lapsi pole olemas, ainult teod käituvad vahel halvasti*

Päevasest sammunormist oli veel paartuhat sammu puudu, nii et otsustasin teha väikese õhtuse jalutuskäigu. Täps pressis end kaasa lubades käia kepsaka sammuga, sest: "Ma olen kõhn nagu kevadine kits." Erinevalt oma matkakaaslasest.
Kepsakas oli ta aga ainult siis kui mõte kusagile mujale ei lipsanud ja keskenduti kõndimisele. Kes aga Täpsi kohanud, see teab, et tema meel on heitlik kui tuulelipp kesk trombi. Seega jäi ta minust pidevalt maha ja edasi liikusime teosammul. Kuni üks tigu meist mööda kihutas.

"Ma tundsin mingit imelikku lõhna. Tal vist kees lehesupp pliidil üle," teatas Täpike elukat uurides.
Sain muuseas teada, et teo kojas on mitu tuba ja pisike mööbel ning loomulikult köök kus vaaritada. Üldse oli se zooloogiliselt hariv jalutuskäik. Näiteks avardus mu silmaring oluliselt nälkjate eluolu osas.
"Kas sa tead kus on nälkja kodu? Nälkja kodu on ta enda sees. Ta läheb oma pepust sisse. Aga seal ei haise..."

*See on Tõrukese kunagine tõlgendus lasteaias õpitust, kus selgitati, et lapsed ei ole pahad, vahel on ainult nende teod halvad.