esmaspäev, juuli 27, 2020

Onn

Täna oli täiesti veider päev. Mul ei olnudki põrgulikult kiire nagu viimastel nädalatel. Varem oli ikka nii, et kohe kui laps magama jäi, haarasin pintsli pihku ja suundusin järjekordsele maalritööle. Ei, ma ei tegelenud suure kunstiga vaid lihtlabase võõpamisega. Ehitasime Täpsile onni ja eile oli selle üleandmise tähtaeg. Tõsi, me ei jõudnud sellega küll päris valmis, pintseldamist oleks veel ohtralt (liistudest, teise korruse viimistlusest ja rõduuksest rääkimata), aga kuna pidulik avamine ja lindilõikamine sai tehtud, siis kadus igasugune motivatsioon edasi pingutada. Seega istusin täna peaaegu et jõude. Eks homme rabelen edasi.

Lubage ma tutvustan teile meie selle suve suurprojekti: Täpsi onn!

Tegemist on 90% taaskasutusprojektiga. Mõned prussid tuli ikkagi osta ka, aga valdavalt kraabiti materjal kokku aida alt ja kuuri pealt ja igalt poolt mujalt, kust  midagi üle oli jäänud. Ehitasid peamiselt Mps ja Papa. Mina käisin neil pintsliga sabas ja võõpasin üle iga lauajupi, mis nad paika said. Lisaks üritasin neile aegajalt meelde tuletada, mida nad ehitavad. No et onn ei pea olema päris maja kvaliteediga. Aga nad kohe ei oska ülejala tööd teha.
Mina küll üritasin. Tahtsin panna seina äraneetud tapeeti, aga see jäi isegi minu standardite järgi liiga koledaks. Servad tulid lahti ja ise lainetas kui hull. Täps arvas küll, et sest pole ju midagi - konarused saab ju välja lihvida, aga ma rebisin selle ikka seinast ja värvisin seinae hoopis sädeleva värviga üle
Ma ise olin eriti uhke oma põranda üle. Selle tehnika nimi on värvijääkide kasutamine. No mis teha kui ühtegi värvi polnud nii palju, et oleks terve põranda tehtud saanud. Enamus efektist läks muidugi mööbli sisse tassimisega kaotsi.

Mööbel on ka üle saare kokku tassitud. Maalid seintel on minu looming (pildile pole küll peaaege et ükski jäänud). Maailmaparandaja minigalerii. Paar pilti ununesid panna ja süngemad viidi pööningule.

Pööning, nagu juba mainitud sai, on veel täitsa poolik. Mis aga ei olnud takistuseks selle kasutuselevõtuks sünnipäevapeol.

Onn osutus populaarseks ja lapsi oli sealt raske välja saada. Sõna otseses mõttes, kuna taaskasutuslink andis järele ja lukustas lapsed majja. Õnneks tuli Mps trelliga ja päästis lapsed majast välja. Kuigi ilmselt lisas see nüanss peole värvi ja jäi hästi meelde.

Igatahes kui mina oleks laps ja mul oleks selline onn, siis hüppaks ma rõõmust lakke ja koliks onni magama ning enne talvekülmasid tagasi ei tuleks

9 kommentaari:

TT ütles ...

Superäge, mulle endale kuluks üks selline pensipõlveks ära :D

Katarina von Blogger ütles ...

Vau! Tõeliselt ilus ja vinge! Tublid :)

tegelinski ütles ...

Lausa loss ju!

Indigoaalane ütles ...

megaäge!!! Kui ma laps olin, siis unistasin sellisest.
siiani unistan :) sa ei tahaks ka mulle sellist ehitada? :) :)

maailmaparandaja ütles ...

Aitäh! Me oleme ise ka päris rahul. Ka mina unistasin lapsena mängumajast, aga ma olen ikkagi (ääre)linnalaps ja kortermajade vahele ei saaks paremagi tahtmise korral lastele majakesi ehitada. Pidime ise metsa onne rajama. Need väikesed lagendikud puude ja kadakate vahel olid küll onnid vaid hea kujutlusvõime abil. Õnneks mul kujutlusvõimepuudust ei esinenud.

Varjatud tagamõte Täpikese onnil/mängumajal/lossil on muidugi see, et kuna meie elumaja on tibatilluke siis saab suisel ajal mõne külalise sinna ööbima paigutada.

Alex ütles ...

Ma tahaks külla tulla :) Ööbima :)

konn, lendav konn ütles ...

Tegevehitajana kiidan nii konstruktsiooni kui pealehakkamist:)
Paarknd aastat tagasi olin laisk ja ehitasin pojale vahtplasti jääkidest onni. Mille ta sõbraga juba teisel õhtul pikali jooksis:D
Teie majakese trepp-redelile paneks astmete alla paledele põõnad, krt neid kruvisid teab!

maailmaparandaja ütles ...

No Täpikese eelmine onn oli papist ja jäi esimesel ööl vihma kätte... Penoplastist oleks ehk paar päeva kauem vastu pidanud.

Ja Alex, julgemad võivad ööbima tulla küll. Kohe kui rõdule on uks tekkinud - vastasel juhul söövad (viimastel päevadel taas välja ilmunud) sääsed elusalt. Metssiga vast rõdu kaudu tuppa ei roni.

Anna-Liisa ütles ...

Ja lilled ka veel majakest kaunistamas. Ilus, armas, omapärane! Kui ma oleks laps, siis ma rõõmustaks ka sajaga:) Võrratu koostöö ja ühine loomine!