Jah, kui mind jälle kohtate võite imestada, et mis mul ometi viga on, vasak kõrv ju puhta ära kulunud. See on sellest, et viimase töönädala jooksul ei õnnestunud mul telefoni kõrvast peaaegu eemaldadagi. Iga hetke tagant helises see ja torust kostus reibas hääl: "Ma helistan siit Muhumaalt, mul on maamaksuga seoses küsimusi..." Lõpuks kinnitasin telefoni kummipaelaga kõrva külge. Pilver Ükskõrv.
Näete neid roose seal lauanurgal. Mulle kingiti. Mul on tekkinud kahtlus, et need on kunstroosid, nad nimelt keelduvad ära närtsimast... Või on see mingi Muhu müsteeriline lillesort...
A need paberikuhjad mu laual polegi nii suur kunstiline liialdus kui võiks arvata...
P.S Pildil klikates peaks seda tiba suuremalt nägema.
väga illustratiivne.. minu laud jäi enne Tallinnasse tulekut minust umbest samasugusena maha :oS..
VastaKustutaaga mina tõstaks küll need iidsed kaustad kõige alumisse sahtlisse :oD
Muuseas maamaksu teemal võib üleskirjutanult riiklikku abi küsida (mitte et ma maailmaparandaja maamaksuteadmistes kahtleks)...:-)
VastaKustutaJa üleskirjutanult ses mõttes, et blogger paneb kommentaari autori ülespoole, mitte allapoole (et oleks allakirjutanu).
VastaKustutajätan meelde... võib juhtuda, et küsingi....
VastaKustutakuigi tegelt vajaks ma ilmselt hoopis kaitset kõigi nende vihaste käest, kes varsti uue ja palju suurema summaga teate saavad.. oi oi , mind süüakse elusalt...
VastaKustutaVihaste inimestega on jah hirmus rääkida, väga hea meel on siis, et Leedo pole lubadust täide saatnud ja inimesed seinakontaktide kaudu reisida ei saa...
VastaKustuta