neljapäev, aprill 24, 2008

Mõtlevast pirnipuust läpakakott

Minu läpakakott on kuri.
No tõsiselt täitsa õel, salakaval ja lausa pahatahtlik.
Lösutab teine enamasti laisalt laua all ja teeskleb, et on pai ja taltsas. Ja oi ta on osav näitleja, mind igastahes petab ära. Ja siis kui mina ohtu aimamata sirutan käe, et kotist mõnda vajalikku paberit või paaniliselt helisevat telefontšikut võtta, vot siis tuleb tema õige pale ja must südametunnistus välja. Ilma igasuguste südametunnistuspiinadeta lööb ta oma teravad hambad minu õrna ametnikukätte ja kohe tükk välja. Aia, ma ütlen! Iseenesest muidugi hea. Ei pea endale kurja koera muretsemagi, võin väravale naelutada sildi: Ettevaatust kuri kott!

2 kommentaari:

kõige laisem laiskloom ütles ...

aga miskipärast näeb ta kogu selle kurjuse juures tõesti täitsa nunnu välja ;o).. millised kenad teravad ammad..

Kats ütles ...

Fantaasiavaene pole omadussõna, mis sinu kohta käiks.