Viin ja hapukurk

Täna õe juures leidis aset sellin vahejuhtum:

Murdjalapsuke oli salaja laua juurde hiilinud ning ühe viinapitsi enda omandisse hiivanud. Ilmselt oli ta natuke limpsanud ka, sest miks muidu ta nii haput nägu tegi, kui ta avastati

"Andke talle morssi peale juua!" õpetasid abivalmid kaaskodanikud.

"Andke talle parem hapukurki kõrvale!" soovitasid elukogenumad.

ja antigi!

A kas teie teate mida saab iga lonksu veini eest?

Hommikuse peavalu?
10 kcal?
Igavese nooruse ja ilusa elu kõrge eani?
Plekid mis pesus maha ei tule?

Mina tean. Ja just selle pärast jõin ma täna veini väikeste lonksudega. Ja võõrastest klaasidest, kui enda oma käepärast polnud.

Muideks valgustajad kipuvad tihti joodikuteks kätte ära minema...

Ihihii ja ahahaa

Ma pole ammu nii palju naernud kui täna õhtul (aga ausalt, ma pole ammu ka nii palju šampust joonud). Kõik ajas naerma. Absoluutselt kõik. Ja uskumatu kui ühel lainel me Pillega olime. No lausa uskumatu. Me näeme üksteist keskmiselt kolm korda aastas ja endiselt mõistame teineteist poolelt sõnalt. Ilmselt need 8 aastat pinginaabrindust pole jälgi jätmata meist möödunud. Ja aliases olime me võitmatud. Ainult tema ei suutnud mulle seletada mulle nõnda võõrast sõna nagu südamevalu (sest nagu Murueit ütles - mul on ju Mps, mis südamevalu mul siin olla saab ja lisaks on mind viimasel ajal taanud miskine põhjendamatu optimism) ja mina ei suutnud Pillele seletada sõna pladistama. See võis tulla sellest, et tegelikult oli kaardil kirjas plaadistama....
Aga lõbus oli. Väga.
Ja pannkoogid maitsesid heaste!

Mägramanööver

Täna hommikul unisena linna poole kihutades juhtuski see, mille eest mind hoiatati ja mida ma pimedas sõitmisel kõige enam kardan - loomad teel. Õnneks ei olnud teel mitte põder, lehm ega isegi piison mitte, aga just minu lähedalt tormas teele üks koerasuurune karvane elukas. Oli see nüüd kährik, paks rebane või mäger, seda ma ei tea. Igastahes jooksis ta keset teed, märkas mind, tõmbas pea õlgade vahele ja jäi otse minu sõidutrajektoorile kössitama. Ega ma eriti palju pidurdada jõudnudki, ta oli nimelt häbematult lähedal, aga ma poleks iial uskunud, et ma nii kauniks mägrapõikeks võimeline olen.

Igastahes. Kõik kährikud, kes te juhtute minu blogi lugema. Olge nii head ja vaadake enne tee ületamist vasakule, paremale ja veelkord vasakule. Ja kandke helkurit või midagist.

Tegelikult poleks ma üldse tahtnud ommikul enne kukke ja koitu kusagile sõita, mul oli seal kus ma olin palju parem. Ma ütleks kohe, et väga palju parem. Tahan taaagaaasiii.

Kokkuvõttev postitus e kuidas möödus aasta 2007

(hoiatus, tuleb pikk sissekanne, aga 2007 oli ka erakordselt pikk aasta, selle algus on juba unustusse vajunud)

Aasta 2007 on olnud selline vastandlik. Kui nüüd kogu see peatselt mööduv aasta panna ühte lausesse, siis kõlaks see umbes nii: Tagasi lapsepõlve, edasi iseseisvasse ellu!

Sest just nii ongi ju olnud. Tulin tagasi koju ja olen avastanud enda jaoks taas lapsepõlve rutiini. Samas esimest korda elus on mul korralik töökoht ja ma teenin ise raha (mitte ei ela oma tuleviku arvelt nagu ma senini tegin).


Mis siis sel aastal põnevat juhtus? No esimese asjana tulevadki meelde koju kolimine ja tööle hakkamine. Üritangi siia kirjutada mõned mälestusväärseimad sündmused (ehk mida mul õnnestus meenutada).

• Kas tõesti oli see tänavu kui minu joonistatud töövihikud ilmusid? tundub nagu u miljon aastat tagasi. Samuti valmis kolme põrsakese raamat, mida jagatakse küll ainult valitutele.


• Tegin koletumal hulgal katseid ja üritasin oma artiklit valmis kirjutada...päris valmis ta veel pole :(. Ja see kooli osa polnud üleüldsegi edukas.


• Töötasin kaks nädalat hea inimesena ning selgus, et oma unistuste tööle - muuseumimutikeseks ma ei sobigi :(, aga riigiametniku raske tööga olen kuidagi ikka hakkama saanud, vähemalt praegu ei ole tunnet nagu ma oleks täielikult ebaõnnestunud.


• Kevadel õnnestus mul saada tallatuks - veel üks valus mälestus. Muidu ehk polekski meenunud, aga ma kirjutasin sellest nii pikalt ja põhjalikult oma blogis.


• Ja naaberelu huvitavate naabritega pakkus põnevust aasta esimesse poolde. Samasse perioodi jääb ka suitsu-pille ajastu ning kooselu Wincenti ja tema suguvõsaga.


• Kaks rattamatka, kaks hiiumaamatka (osaliselt kattuvad ratta omaga), unustamatu kanuumatk. Kas tõesti jalgsimatka polnudki?


• Liitumine kaalunälgijatega ja seoses suurprojektiga "mingisuguseks suveks saledaks" toimunud 10 kilone kaalulangetus (a kui see jõulu ja uusaastatrall on läbi, siis ilmselt õnnestub nulli tagasi saada). Suhteliselt edukas naiselikkuse arendamise programm.


• Pulmas käisin :) Matustel ka :(


• Remonti olen teinud. Nii kodus kui võõrsil.


• Igatsugu erinevaid ägedaid ettevõtmisi pidusid ja prallesid on kambakesega korraldatud.


• Sain omale päris oma saani! Hakkasin sportlikuks (mitte eriti edukalt).


• Jahil käisin - esimest ja teist korda elus.


• Esimest korda elus sõitsin suuremas linnas kui kodukülake ja jäin ellu!


• Olen olnud oi oi ku õnnelik ja vahel natuke kurb ka, aga rohkem siiski õnnelik. Ja armastatud ja armastanud ja mis nii viga elada üldse. See ju muudab kõik heaks :D

Aasta alguses sai lubatud nii mõndagi:

• Jonnin vähem. Palju vähem. - Jonnisin pisut vähem, aga arenguruumi on veel küllalt.
• Laisklen vähem. Veidike vähem. - ma peaaegu et ei laiselnudki, aga suurt midagi ei teinud ka...
• Olen usinam õpilane. Veel usinam? Annan endast parima, et lõpetada ja kui ei lõpeta, siis nibin nabin :D - ei õnnestunud täita seda lubadust, heal juhul lõpetan tuleval aastal nibin nabin
• Ei mudamasendu muul põhjusel kui muda. - mudamasendusi oli keskmisest vähem tõesti.
• Raha palju ei kuluta (mida pole, seda ei saa kulutada, lihtne ja loogiline) - hakkasin hoopis teenima, seega tekkis ka kulutamise võimalus...
• Joonistan rohkem (jõuluvana tõi mulle õlivärvid). -kas nüüd just rohkem, aga natuke sai ikka kritseldatud
• Kirjutan valmis teise osa Surematule Romaanile.- olen vilets lubaduste täitja... Aga see Surematu peab oma lõppu veel kaua kaua ootama....
• Olen üldse ilusam, targem, osavam, armsam, lõbusam, sõbralikum, lahkem jne- no seda ma kindlasti olin. Kujutage ette, veel osavam ja ilusam ja targem ja armsam ja lõbusam ja sõbralikum.... uskumatu, aga tõsi.

Aga üldiselt jään oma aastaga rahule. Ja tagasi vaadates on üldmulje ikkagi kaunis.

Oma järgmise aasta lubadused panen ka peatselt kirja. A ma pean vaatama, et ma seekord valiks miskid reaalsemad lubadused ( a la ostan endale uued teksad - seda teen ma niikuinii)

Igavesti noor!

Nii, nüüd on siis teada, milline ma näen välja siis kui ma olen juba üpriski vana. Kortsus ja kuivetunud? Eei, jõuluvana hoolitses selle eest, et ma ei muutuks enam päevagi vanemaks (välimuse poolest siis). Sain terve hunniku kreeme ja võideid ja salve ja palsameid, mis peatavad minu jaoks aja. Vot nii!

Aasta kokkuvõte (vol1)

Blogimaalilmas liigub selline aastakokkuvõtte mäng. Reeglid on lihtsad. Tuleb kirjutada üles esimene lause iga kuu esimesest postitusest. Kus näis vajalik, seal panin terviklikuma pildi saamise eesmärgil mitu lauset. Aga minu aasta oli lühidalt järgmine:

Jaanuar:
Nii, laisiku eeskujul panen kirja oma selle aasta lubadused. Kõigepealt luban, et olen see aasta parem kui olin eelmisel aastal.
Veebruar:
Eelmises postis mainisin, et käisin linnulahel. Aga ma ei maininud, et ma varastasin õe fotoka selleks ajaks. Aga ma andisn selle tagasi, nii et päris vargus see nagu polegi.
Märts:
Täna käisin üle miljoni aasta jälle laboris. Avastasin kapist seisma jäänud proovid. Mul on väga kahju nendest lootustandvatest tsivilisatsioonidest, mis seal anaeroobsetes tingimustes tekkinud olid, aga ma hävitasin nad.
Aprill:
Vaadake ruttu aknast välja suur õhupall on taevas!!!
Mai:
Iga päevaga jääb minu korteris asju aiva vähemaks. Minu tuba üha tühjemaks ja kõledamaks ja võõramaks. Külmkapp lendas täna hommikul külmkappide maale. Kõik minu miljon padjasõjardist patja saadeti saarele missioonile ja migratsioonivalus kalad sõitsid ka ära.
Juuni:
Kui ma Tartusse pidin minema saunabussiga, siis järjepidevuse hoidmiseks tulin ma tagasi duššibussiga.
Juuli:
Nädalavahetusel toimus orjanduslikus lõnas suur pidu ja pillerkaar.
August:
Käisin Jääääre kontserdil. Oli tõesti tunne nagu oleksingi ma jäääärel istunud. Nii külm oli. Varbad meenutasid väikesi siniseid jääkuubikuid ja ähvardasid iga hetk küljest ära kukkuda. Õnneks kõrvad selliste hirmsate ultimaatumitega välja ei tulnud ja nad püsisid ilusasti pea küljes.
September:
Tere tulemast tagasi!
Oktoober:
Teate mis juhtub, kui keegi kuritahtlik inimene (võimalik, et mina) jätab avatud küünelakieemaldaja lauale ja siis tuleb keegi tuulepäine inimene (võimalik, et mina) ja selle märkamatult ja kogemata ümber lükkab kohta, kuhu on keegi hooletu inimene (võimalik, et jälle mina) jätnud vedelema minu mp3-mängija?
November:
Auh. Auh.
Detsember:
Polegi nagu eriti midagi põnevat juhtunut, aga sünnipäevaõnnitlustele vahelduseks võiks siiski paar maailmaparanduslikku rida ikka ka kirjutada.


Plaan on veel selle aasta sees väike kokkuvõttev postitus kirjutada. Ilma reegliteta. Näis kas saab teoks.

Jõulukallistus teile

Kallid sõbrad ja blogikülastajad. Soovin ilusat jõuluaega teile kõigile! Ja pisut jõulutunnet saadaks teile ka. Ning suure suure jõulukallistuse!!! (Võite end lumememme asemele kujutada, siis teate, millise saate).

Naiselik nõrkushetk

Tabas mindki naiselik edevus ja mõtlesin, et peaks ikkagi jõulupeoks uue kleidi ostma. Olingi ühte hõrku eksemplari päevi poes piilumas ja proovimas käinud. Ilus oli küll, aga kallivõitu ja no kaalusin pikka aega et kas võtta või jätta. Täna siis jõudsin nii kaugele, et otsustasin kasutada õlekõrt ning paluda sõbralt abi. Tellisin oma moealase nõustaja - ema - poodi, et tema annaks oma kriitilise hinnangu. Poes avastasin, et minu unistuste kleidikest polegi enam stangel rippumas. Ja siis... Mida ma näen... Minu kallis töökaaslane otsib samuti endale jõulupeokleiti ja teiste hulgas on tema käes ka minu poolt väljavalitud hilp. Mu silmad lõid särama ja ma lausa rebisin töökaaslase käest selle, mis kuulus õigusega mulle. Võidukalt suundusin oma saagiga proovikabiini!


Tuleb tunnistada, et ma seda kleiti ikkagi ei ostnud... Peale pikka peegli ees edvistamist, mis päädis otsusega, et olgu ma siis ostan selle, leidsin kassa poole suundudes, et seelikuosal laiutab plekk. Ja mina ei taha kleiti, mis näeb välja nagu oleks keegi teine sellega varem juba peol käinud....

Vot sellised naiselikud hetked kirgastasid minu tänast päeva!

Idüll

Mmmm, te ei kujuta ette, milline idüll mul siin valitseb. Klaasike veini, tükike juustu, jäätmehoolduseeskiri...

Päev, mil kõik läks hukka...

Tänane päev on olnud...ütleme...kohutav.
Kõigepealt hommikul sain natuke sõimata tööl. Ma ei kannata kui minuga riieldakse, kurjustatakse või midagi muud säärast tehakse. Isegi kui see on põhjendatud pahandamine. Siin tekib küsimus, et miks ma siis töötan riigiametnikuna, kelle põhiliseks tööülesandeks näikse olevat kuulata sõimu, kurjustamist ja süüdistusi? Hea küsimus.
Seejärel avastasin ma postkontoris maksta üritades, et rahakoti olen ma tööle unustanud. Jalutasin siis koju ainult selleks, et leida, et minu võtmed ootavad mind seal juba ees - teiselpool ust. Lukustatud ust. Mõtlesin, et helistaks siis emale, et ta mulle võtme tooks, aga oh õnne, ka telefoni olin ma koju unustanud. Paanikašokolaad oli samuti kodus luku taga. Kuna ema täna pidutseb ja isa täna pidutseb, siis polnud mul vähimatki mõtet ukse taga istuda ja nende naasmist oodata ja tipa tapa jalutasin linna tagasi (mõtlesin küll, et võtaks bussi aga rahakotti polnud ju). Ja kõige tipuks ostsin ma moosiga komme, kuigi ma tahtsin ilma moosita komme.

Sellise ebaõnne puhul on lausa hämmastav kuidas mul ikka veel on õnnestunud täitsa positiivne tuju säilitada.

P.S Rasketel aegadel sobivad ka moosiga kommid...

kraamilugu

Vaadake jõulupoodlemisele vahelduseks väikest videolõiku. On küll täiesti Ameerikakeskne, kuid natuke võiks ikka mõtlema panna.

http://www.storyofstuff.com/

Igastahes soovin jõulueelsel ajal vähem mõttetu nänni kinkimist. On ka teisi meetodeid, kuidas näidata inimestele, et neist hoolid. Mine kallista näiteks.

selgitus

Täna jõuti minu blogisse otsingusõnadega: "surnud on kapten ja meeskond".
Pean vajalikuks teatada, et see kuulujutt on pahatahtlik ja ekslik. Lugege Kapteni päevikut ja te veendute, et vaprad kosmoserändurid on elus ning parima tervise juures Kassiopeial. Kui tahate külla minna, siis panen siia nende asukoha kaardi. Ilusal selgel talveööl võite neile lehvitada ka.

täna õpime Hispaania keelt

kuula

P.S Ära sa kunagi usu netisõnastikke, need võivad valetada ka... küsi parem unistajalt.

Vanade eestlaste jõulukombed

Tänases kööginurgakeses tahaks rääkida traditsioonilistest jõuluroogadest.
Põrsakesed värisevad, mõeldes jõuludele, sest juba vanarahvas küpsetas pühade paiku ikka lihapallikesi. Ja mitte tavalisi, vaid prohvetlikke lihapallikesi (hiinlaste õnneküpsised on puhtalt meie pealt maha viksitud). Siinkohal teile väike spikker, mida üllatuslihapaalid teile tulevikust pajatavad:
pähkel - keeruline ülesanne ja ootamatud raskused, millest siiski üle saadakse
sidrun - imeline tervis kogu järgnevaks aastaks
ohtralt pipart ja vürtse - põnevat ja teravate elamustega reisi
küüslauk - saad lapse
oliiv - kõik pole kuld, mis hiilgab (pahaendeline)

Võite isegi arvata, et mina sain küüslauguüllatusega lihapallikese. Nii et kiirustage kes te tahate pronksibeebit saada. Ma võin ette jõuda. (kuigi minu arust on vanarahvas veider. Beebi saamine eeldab väga lähedast kontakti mõne teise inimesega. Küüslaugu söömine tagab ilusasti selle, et sinu privaatruum laieneb märkimisväärselt).

Ja kui iidsed eestlased olid oma kõhud üllatustega lihapalle ja muud suupärast täis puginud ei visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks.

Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi.

Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja žongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks.

Ei, vanade eestlaste kombel jõulutsemine on tore ja mina jäin väga rahule. Suured tänud korralduskomiteele ja kallitele sõpradele, kes piu nii nautimisväärseks tegid.

P.S Kas ma mainisin, et ma ise sõitsin sinna kohale ja peaaegu ei eksinudki ära? Igastahes nii läkski. Ja kraavi ka ei sõitnud. Avariid ei korraldanud samuti.

Aga kas teie teate, mida tähendab kui leiad jõuluõhtul lihapalli seest küüslaugu-üllatuse? Sellest ja paljudest muudest iidsetest jõulutraditsioonidest kirjutan teile juba homme. Nüüd aga lähen ja nõksutan puusi äsjaõpitud bachata sammude järgi.
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõksÜks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks

Sticky world...

Maailm on muutunud üheks kleepuvaks kohaks. Ükskõik mida ma ei katsu, igale poole jään kinni. Nagu kärblane paberi külge. Ei saa enam liigutada, kleepun, tardun, siplen, annan alla...

Tegin glasuuriga piparkooke nimelt.

Langes tähti sel öösel...

Mul on kolm päeva äärmiselt kehv tuju olnud. No lihtsalt tahaks nutta üle kõige (aga ei saa, patja pole). Täna olukord pisut paranes seoses külaskäigua Laisiku residentsi. Sõime kana porganditega ning veiniklaasi kõrvale vestlesime elust ja armastusest (st meestest).
Koju tulles sattusin kesk tähtedesadu.
Tähti kukkus ümberringi nagu vihmapiisku. Aga ma olin ettevalmistunud - teadsin küll mida soovida.
Ja mu soovid lihtsalt peavad täide minema, muidu ma ei mängi ja hakkan jonnima. Ma ei taha ju ometi palju, või mis?

Eputab...

Aga mina sain täna endale uhked kummikud.

Jjingle bells, monkey smells...

Täna tehti meil tööl suitsukatet. Ilmselt hämarate tegude varjamiseks. Mina aga ei lasknud end sellest eriti häirida vaid ümisesin vaikselt jõulualue edasi. Päev otsa olen ma meenutanud laulusõnu ning omaette laulu laksutand. Seda kõike pisikese lauluvihikukese hüvanguks. Oodata on väikesetiraažilises trükis Laulikut vol 3. (e helerohelise unistuse jõulueri)

P.S Pilt ei ole mitte udune selle pärast, et teil oleks vilets kuvar või prillid udused või midagist, asi on selles, et minu tuba oli suitsu täis sel hetkel.
P.P.S Minu töölaud on tõetruu ja kujutab reaalset olukorda
P.P.P.S Need täpid seal pildil pole mitte pisikud vaid seesama suits. Tõmbas kohati tükki.

Hiired

Mina nägin täna öösel huvitavat und. Kaks helepruuni hiirt kõndisid mööda radiaatorit ja sikutasid juhtmest pistiku seinast välja. Mind nad ei kartnud ja lõpuks keerasid lausa minu voodisse magama. Mina ka neid ei kartnud, aga ma leidsin, et häbematusel on piir ja ajasin nad ära.

Selline lugu lihtsalt

Lainepõhjas

Tegelt võiks see tööpäev juba läbi olla. Mul oleks kodus mustmiljon palju asjalikumat asja teha kui siin passida. Tööl on veider komme käia lainetena. Mul on kuri kahtlus, et igatsugu nõmedad tööülesanded teevad seda meelega - kogunevad ukse taga kuni kriitiline mass on koos ja siis tormavad tsunaamina peale. Ja kooliasjad sabarakkudena tulevad ka samal ajal. Ja muud kiired asjad samuti. Kõik kogunevad puntrasse. Ja siis kui oled tükk aega töötanud higipull otsaees ja kõik napilt enne tähtaega valmis saanud, siis on täielik vaikus... mitte midagi... isegi telefon ei helise (sest kallis härra ajakirjanik ei helista) vaikus.... kuni ühel hetkel uus kohustustelaine!

Ma siin kasutan illustreerimaks kalli kollegi pilti, sest mul siin on parasjagu vaikne (aga tal näikse pidevalt miskine ürgorm olevat).

P.S Segamini töölaud pildil on siiski minu isiklik.

Palju õnne sünnipäevaks Margus!

Pildil on näha mind ja murdjalapsukest piparkooke küpsetamas. Selle ühe tegin ma spetsiaalselt Margusele. No et ta oma suure vanuse üle ei kurvastaks.

Aga jah, täna on olnud jõuluteemaline päev - käisin ja tegin ära suurema osa oma jõulushoppingust (ülejäänud on puhas nikerdamine) ja küpsetasime piparkooke. Viimane pannitäis kõrbes traditsiooniliselt pisut ära, aga muidu tulid täitsa imelised piparkoogid :D Murdjake on täitsa osav piparkoogitaja. Ainult ta tahtis ühele pisikesele taignatükikesele mahutada tunduvalt rohkem piparkooke kui sinna tegelikult mahtus.

Muidu olen aga käitunud nii nagu lubasin - joonistanud.

A see skänner ajab küll urisema. Jonnib teine. Kohutavamal kombel jonnib. Nii ei saa ju!

Halleluuja, meil on internet tagasi. Ma hakkasingi juba oma õhtuid mõistlikult sisustama, kuhu see kõlbab?

Nii, tööpäev sai läbi. Kohe torman kodu poole ja kavatsen veeta ilusa nädalavahetuse. Pliiatsitega ja internetita. Igastahes olge tublid ja rõõmsad ja puha!

P.S vaatasin just peeglisse. Mul on üks kõrvb tulipunane ja üks põsk hõõgub, teine pool näost on aga täiesti harilikku lubjaämbrikahvatut värvi. Mingi uus ja moodne lähenemine?

P.P.S Mis te arvate, kummale poolele jääb minu nina, kas tulipunase või lubjaämbrikarva poolele?

Katsetan siin uut ja edevat ohakatõrjevahendit - plaastrit. Kleepisin suu kinni ja vaatan, et kas mõjub. Ohakas tunneb end hästi. Plaasterdus peaks kaalulangetamiseks paremini sobima.

A üldiselt on niu niu niu kallal.

Midagi ei taha teha.

Ei kooliasju.

Ei tööd.

magada tahaks

Minu DÆMON

Et siis minu Daemon on Sooda?
Aga see on film, mida ma tahan vaatama minna. Raamatud on läbi loetud ja see daemoni osa meeldis mulle sealt kõige enam.
Testi leidsin veepangest

P.S Kui päris aus olla, siis alguses tuli mul oopis rebak, näe selline




öelge nüüd kumb on siis õigem?

Päkapikkudest

Kindlasti ei tule kellelegi üllatuseks, et nii heal, tublil ja virgal lapsel nagu mina käivad päkapikud. Ainult minu päkapikud on (vastupidiselt minule) laisad. Ei viitsi iga päev käia. Kord nädalas tulevad ja toovad soki sisse suurema šokolaadi vihjega, et võta ise iga päev siit natukene.

Juuresoleval pildil on siis üks keskmine päkapikk. Miks ta relvastatud on? Aga kas te kujutate ette kui palju on maailmas neid, kes leiavad, et lihtsam on päkapikult komm ära võtta kui aasta otsa hea laps olla?

Prohvetlikud unenäod

Hiljuti nägin ma ütleks, et lausa prohvetlikku und. Lihtsalt peaaegu kõik, mida ma unes nägin juhtuski... tõsi küll - järgmises unenäos kõigest. Sel hetkel ma muidugi ei saanud aru, et see oli ka unenägu ja imestus minu ettenägelike võimete osas oli piiritu. Ainult üks asi ei kordunud järgmises unes, aga ma mäletasin seda hästi ja mõtlesin õnnelikult - jah, ilmselt läheb seegi täide. Ma siiamaani loodan, et nii juhtubki. Kõik muu ju läks. Ja mis sest et kõigest unes.

Aga uned on põnevad. Üle öö jagatakse juhiseid ja õpetusi, kuidas eluga hakkama saada :D

Õnnitlused Liinale!

Tervitusi toome palmisaarelt!

Polegi nagu eriti midagi põnevat juhtunut, aga sünnipäevaõnnitlustele vahelduseks võiks siiski paar maailmaparanduslikku rida ikka ka kirjutada. Minu tänane hommik möödus nii:

Ma ei tea kuidas teiega lood on, aga minu maailm muutus igastahes tükk maad mõnusamaks ja ilusamaks ja palju paremaks.

Detsember algas ka pihta. Lumeväljadest ja jõuluilmast siin palmisaarel loomulikult rääkida ei saa. Parimatel päevadel on olnud võimalus väikest lörtsiinglit teha, aga ma olen jätnud selle kasutamata.

P.S Aga meie saime täna oma esimese jõulukaardi :D