Kas sellist suve ma tahtsingi...

Poole kaheksast hakkab äratuskell piiksuma
Üheksaks jalutan tööle
Viieni passin tööl
Poole kuueks lippan autokooli
Poole kaheksani istun autokoolis
Üheksaks longin viimaks koju
Üheksa läbi 1 minut varisen jala pealt maha ja jään väsimusest ning kurnatusest magama kohas kuhu kukkusin.

Ja nüüd palun, olge nii lahked ja öelge, et kuhu selles päevaplaanis peaks ma küll mahutama õppesõidud (niisama lebotamisest, raaamatu lugemiselt, ujumisest, päevitamisest, joonistamisest ja muust säärasest, mida loetakse meeldivateks tegevusteks, ma parem ei räägigi)?

See graafik on illustreerimaks seda, kuidas minu tuju aja edenedes muutub. See helehall sektor on aeg, mis kulub äratuskella helisemisest alates ärkamisele ja teadvustamisele et on taas tulemas imetore päev. Tumehalliga on märgitud aeg, mil ma naudin elu poes või lõbutsen autokoolis. Helesinisega on märgitud aeg, mil ma magan ja selle maailma rõõmudest täielikult kõrvale jäänud olen (kuid pole hullu, see graafik on tegelikult tsükliline ja küll peagi äratuskell taas mind siia ilma tagasi toob. Kollasega on tähistatud lühikesed ajavahemikud, mida ma kasutan punktist A (kodu) punkti B (pood), Punktist B, punkti C (kool) või punktist C, punkti A jõudmiseks. Ka see on suhteliselt maha visatud aeg, kuna siis panen pleieri pähe, jalutan ja ei mõtle ühtegi asjalikku mõtet (selle asemel mõtlen välja lollusi, unistan või vaatan niisama pilvi/inimesi/ümbrust)

Kas keegi tahaks minuga oma päevplaani ära vahetada?

Eile oli eriti väsitav päev, olin üksi tööl ja see on väsitav, uskuge mind. Aga pole hullu, täna olen jälle üksi, näikse tulevat vähemalt sama tore päevake...