reede, juuni 16, 2006

Milleks mulle mees?

Viimase paari päeva jooksul olen ma värvinud lage, pannud tapeeti, värvinud põrandat, tassinud mööblit, paigaldanud pistikupesasid, värvinud uksi-aknaid, löönud naelu, saaginud laudu, parandanud diivanit ja mänginud sadulseppa (ainult puhta juhuse läbi pole ma veel labidat ega kirvest kätte saanud). Pole asja, millega ma hakkama ei saaks!* Tekib küsimus, et milleks peaks mulle veel meest vaja olema. Aga vot just selle pärast, et ma tegelikult pole nii osav kui ma arvan end olevat ja on ju vaja kedagi, kes raviks mu loendamatuid kriimustusi ja kergemaid kehavigastusi, kes puhuks peale mu haamrilöögist otsetabamuse saanud valutavale sõrmele, kes teeks pai minu elektrilöögist püsti seisvatele juustele, kes masseriks mu valutavaid lihaseid, kes teeks musi minu värviplekilisele põsele ja lohutaks: “Pole hullu Pilleke, küll järgmisel korral tuleb paremini välja.”

* See tuleb kõrgest eneseusust ja minu naiivsest juhtlausest, mis sobib pea kõikjale - “Kui raske see ikka olla saab?!?”

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga kes peseb pesu ja nõusid, koristab tube, triigib, teeb süüa? Nendeks töödeks on meest ikka vaja.

Anonüümne ütles ...

Nii armas. Sel ajal, kui Pille remondib, värvib ja parandab teeb mees süüa, peseb pesu ja koristab tube ning õhtul lohutab ja musitab. Idülliline:)

myself ütles ...

good luck sellise mehe leidmisel!

lumeuss ütles ...

proovida ju võib;)
ja mewhed võivad ju ka nõusid pesta...
kuigi mul isiklikult poleks midagi selle vastu kui nad ikka naelte tagumise juurde jäävad (mul ei tule see eriti hästi välja...)

maailmaparandaja ütles ...

hähh, pesevad nad jah nõusid... Ma proovisin ühte panna nõusid pesema, ei õnnestunud. Eks peab ikka päkapikkudele lootma jääma