kolmapäev, juuni 28, 2006

Ma kaeban...

Nii, venna peale olen ma viimasel ajal küllalt kaevanud, meeste peale ma kaeban ka pidevalt. Kaebaks nüüd vahelduse mõttes oma ema peale (sest mittekaeblemine ja halavaba elu pole üldse minulik). Niisiis ema - ta on täiesti lootusetu juhtum. Ta nimelt on meister asjade ärapeitja. Mina jätan oma riided ilusasti põrandle organiseeritud hunnikusse ja tulen paari päeva pärast tagasi ja mida pole, on minu asjad - keegi on need pannud kappi riidepuule, kust ma elades riideid otsida ei oskaks. No mine või alasti tööle! Või näiteks jätan mina täiesti sihilikult asjad võibolla pealt näha kaootiliselt, kuid tegelikult kindla süsteemiga üle korteri laiali ja järgmisel hetkel juba on need kuhugi täiesti mõeldamatutesse kohtadesse pandud. Minu süstematiseeritud segadust ei hinda keegi...
Siis pole ime, et peagi kostab üle korteri üks tige urin ja pille hüüab: "Eeeeemmeeee, kuhu sa X peitnud oled?!"
ja kusjuures minu ema on välja kujundanud täiesti lollikindla süsteemi. Ta nimelt kustutab peast kõik failid vägivaldsete ümberpaigutuste kohta ja väidab siis ilmsüütult, et ta mitte ainult pole seda asja "X" liigutanud, vaid ta pole seda mitte kunagi näinudki, ja tegelikult mul üldse polegi sellist asja iial olnudki ja mis veel hullem, selliseid asju pole kogu maailmas olemas...
Kuhu ma nii küll jõuan?

4 kommentaari:

  1. Sinu emal pole kahjuks/õnneks ainukesena sellised kombed:P

    VastaKustuta
  2. ilmselt möllab miski taud ringi

    VastaKustuta
  3. Ma arvan, et see tuleb koos ema olemisega. Mul endal eriti selliseid probleeme emaga pole, aga vend on ikka aeg-ajalt kaevanud, kuidas ta midagi üles ei leia, kui ema selle ära pannud on...

    VastaKustuta
  4. mina väga ema peale sellel teemal ei kaeba.. tema on tavaliselt üks väheseid (no ütleme maksimum 2st inimesest meie peres), kes aeg ajalt korda ja süsteemi luua ja juurutada püüab..
    küll kurdab meite emme, et iga natukese aja tagant küsitakse tema käes kõikvõimalike kadunud asjade asukohta ja niisama vingeeritakse kõikvõimalikel teemadel, küsija vanus ei ole üldse oluline: "emme, kus mu vöö on" (P. vanus 23) "emme, kas sa mind sõbra juurde viid?" (M.-P. 13, D. 7), "emme, millal ma laagrisse pidin minema" (K. 12), "emme, mis kell ma pean homme klassiekskursiooni kogunemisel olema ja kus see üldse on?" (M.-P. 13), jnejne.. päevast päeva üks ja sama :oD

    VastaKustuta