esmaspäev, september 11, 2006

Palun tule minu sünnipäevale!

Jah, nagu aru saate hakkab Pilleke jälle vanemaks saama ja sellega seoses toimuvad järgmisel laupäeval Jõe tänaval suured pidustused, kuhu olete oodatud kõik mu kallid sõbrad, tuttavad ja muidu toredad inimesed (sissepääs kutsete alusel või piisavalt suures vääringus kingituse ettenäitamisel!).
Seoses mitmete tähtpäevade kokkulangemisega leiavat aset järgmised sündmused:
  • Minu 60.-nda juubeli suurejooneline tähistamine (oi kudias aeg lendab...)
  • Jõe tänava ametliku peopaiga avapidustused ning lindi pidulik läbilõikamine (soola pole vaja, aitähh, aga leivast ei ütle ma küll ära)
  • Minu B-kategooria sõiduki juhtimiskõlbulikuks tunnistamise tähistamine (mis see lubade viimane number nüüd oligi...)
  • minu Surematu Romaani esmaesitlus (kohal kuulsaimad kirjanduskriitikud)
  • Veel mõni suursündmus, mis mul kahe silma vahele jäi?

Nüüd vangutate te muidugi muremõtteis pead ning ohkate, et mida küll Pillekesele kinkida, tal on ju kõik olemas.
Ärge muretsege, ka siin on mul teile lahendus välja pakkuda, lausa nimekiri, kust valida.
Siin on nimekiri "Kümme asja, mida Pillele sünnipäevaks kinkida."
  1. Ahjuroobike - Äärmiselt vajalik. Kunagi pean ma seda ahju ju kütma hakkama. Ja Margus, kui soovi on, siis saab sinna peale ka graveerida midagi! (Vihjeks. Espakis on müüa täitsa normaalse hinnaga korralikke ahjuroope)
  2. Pannike - Et mul oleks millegi peal endale kartulit praadida (muidu ähvardab oht muutuda vanaema ettekuulutuse järgi nii kõhnaks, et nägu nagu kitsejälg ja seda ei taha me ju ometi)
  3. Vannike - Koos sooja vee ja seebiga.
  4. Kannuke - No et saaks vett keeta millegagi, kui vannikesega ei kaasne sooja vett (a minu vanaema broneeris juba selle varjandi ära, nii et kannukest enam pole)
  5. Kirstuke, kastike, karbike, korvike või mõni muu panipaigake - kuna ma ei taha endale mööblit muretseda, siis oleks jah vaja mingit kohta kus oma asju hoida (selliseid kastikesi kirstukesi ja neid muidkesi leidub igal pool. Eriti meeldivad mulle igatsugu punutud ja puidust muidkesed, aga need on kallid, nii et papist kõlab ka päris easte juba)
  6. Sussike või parem juba kaks - soojasid, et oleks kus oma väikesi külmast siniseid varbakesi soojendada (no juhul kui mul ei õnnestu ahjukütmist ikkagi ära õppida)
  7. hehh, veider. Ükskõik mis nimekirja ma koostan, siis seitsmenda juures tuleb alati mingi tagasilöök. Ideed saavad otsa. Aga kuulge, ma olen teile ajaloo jooksul lugenud ette ju hirmus palju asju, mida ma saada tahaks, tuletage nüüd meelde.
  8. Mälupulgake - no lihtsalt ei mäleta enam, mida mul vaja läks - A selle lubas emme kinkida, kui ta enda mälu alt ei vea, tal oleks ka mälupulgakest vaja!
  9. Albumike - et mul oleks kuhugi panna pilte sellest suurejoonelisest peost, mis hakkab aset leidma (Selle kingituse variandi broneeriks ma oma vennaraasule, kes juba teab millised albumid mulle meeldivad)
  10. Üllatuseke - no et oleks põnevam (ja et te teaksite, siis ma arrrrmastan üllatusi üle kõige).

P.S Kui keegi peaks mingil veidral põhjusel tahtma lillekest või nii tuua, siis arvestage sellega, et vaasi mul nende jaoks küll pole. A lillede asemel võite alati tuua mõne kasehalu, nende jaoks on mul küll koht olemas!

laupäev, september 09, 2006

Pesunäitus!

Viimast päeva Jõe tänava näitustesaalis avatud pesunäitus. Kiirustage. Homseks on juba kuivanud.
Jah, nagu ehk aru saite, pesin pesu. See polegi nii keeruline. Mul on ikkagi vesi majas - olgugi, et külm. Palju suurem probleem oli pesu kuivama panemine. Keegi oli selle koleda pesunööri mis minu suurepärast vadet varjas, ära koristanud ja naabrimuti nöörile ei tahtnud mitte oma pesu riputada (no teistel naabritel võib vanamutist veidike veider arusaam tekkida ja nad võivad valesti aru saada või mis veel hullem - seda vihjena võtta). Nii harutasingi oma mitmeotstarbeliselt telgilt paar nööri ja tõmbasin risti üle toa uksest ahjuni mõnusa nööri, kuhu oma pesu riputada. Ma mõtlen siin, et ehk jätangi selle nii. Sellise huvitava ja omapärase vahekardina abil saan "köögi" "elutoast" eraldada!

reede, september 08, 2006

Mõista mõista mis see on - silmaga ei näe, kõrvaga ei kuule ja nina muretseb endale nohu, et mitte tunda!

Täna võisid valitud silmad näha kuidas valgete tenkadega Pille väikese ämbri ja labidakesega mudamägedel turnis. Vähesed ehk nägid kuidas ta kaks ämbritäit haisvat komposti keemaihoonesse smugeldas. Mõni tähelepanelikum kuulis kuidas Pilleke gaasianalüsaatori peale urises (või oli see vastupidi). Mudakoogikeste ahju panek jäi ilmselt samuti enamustel märkamata. Kuid üks on kindel - ükski inimene, kes lähipäevil keemiahoone kanti satub ei saa jätta TUNDMATA seda mudakoogi küpsemise hurmavat hõngu.

(Ahju uksele jätsin sildi: herr Habichtile! Armastusega Pille)

Nagu aru saite, läksid minu kauaoodatud katsed lõpuks ometi töösse!

P.S mäletate, ma 2 a tagasi kasvatasin tomateid mudas... Täna reoveepuhasti kompostiauna otsas nägin päris korralikku tomatikasvandust :D

P.S Ma tahaks näha kedagi, kes julgeb viriseda illustreeriva materjali kvaliteedi üle....

kolmapäev, september 06, 2006

Ratsionaalne Inimene/Tõeline Tuulepea

Mida teeb üks Ratsionaalselt mõtlev inimene igasuguste hullude ideedega mis talle pähe torkavad? No kõige hullemad heidab ta kohe kõrvale kui täielikud absurdsused. Veidike vähem hullude puhul hakkab mõtlema ja kalkuleerima, planeerima, arvestama mõjusid ja tagajärgi, ning lõpuks lükkab kõrvale kui ebaratsionaalsed. Keskmiselt hullud ideed läbivad vähemalt sama kui isegi mitte tugevama turvakontrolli ja endiselt heidetakse kõrvale, kuna leitakse, et aja, raha ja muu säärasega on targematki teha. Lõpuks kui sõelale on jäänud veel vaid kõge pisemad ainult kergelt segased ideed, siis kord aastas mõtleb Ratsionaalne inimene, et olgu, ma teen selle hulluse ära (ja sõidab ühistranspordiga parki parte söötma) sellest adrenaliinisüstist jätkub talle pikaks ajaks ning on mida oma pöörasest noorusest lapselastele rääkida.

Aga kuidas käitub Tõeline Tuulepea igasuguste hullude ideedega? No mida hullem idee, seda kiiremini viib ta selle täide, et ei jõuaks ometi mõelda, kalkuleerida, planeerida ning arvestada mõjusid ja tagajärgi. Pärast kui tegu tehtud jõuab mõelda küll ja rohkem! Aga kindlasti mitte kahetseda! Ja vaesed lapselapsed... Kes jõuaks neid seniilse vanaema pajatusi ära kuulata...

Mis tea arvate, kas ma olen Ratsionaalne inimene või Tõeline Tuulepea?
Ma ise kaldun arvama, et Ratsionaalne Tuulepea.

Aga vähemalt on mul nüüd nii konserviavaja kui korgitser ja see on väärt ju ükskõik kui hullu tempu.

pühapäev, september 03, 2006

Kaks naist paadis, õuntest rääkimata.

Kanuumatkale minnes tuleb alati võtta kaasa palju õunu. Miks, imestate te kindlasti. A vot selleks, et kui käänulise jõe peal peaks ära eksima, siis saab Hansu ja Gretekese kombel vette poetatud õunakeste abil kergelt tagasitee leida. Aga härrased roosas paatkonnas sõid ära meie tähismärgid, nii et tagasi mineke ei tulnud enam kõne allagi! Aga edasi ka nagu hästi ei saanud. Vesi oli madal ja kanuutamine meenutas vahepeal rohkem kelguga kruusateel sõitmist. Paadipõhi kulus igal juhul vähemalt poole õhemaks!

Karepa on aga veider koht. See ongi see koht kuhu kõik langevad tähed kukuvad. Taevas oli neid miljon. Aga vaatasid maa poole ja oh üllatust seal oli neid ka terve trobikond (kusjuures ma ise nägin kuidas üks kukkus, ning jah, ma soovisin küll, ning ei, ma ei ütle mida). Esialgu arvasin muidugi, et olen liiga suures koguses alkohoolseid jooke tarbinud ning näen juba avasilmi luulusid ja tähekesi silme ees hüplemas, aga mul siiski õnnestus see alatu kahtlus ümber lükata ja paljastada jaaniussikeste kuri plaan mind halvas valguses näidata! Aga nii palju jaaniussikesi pole ma kunagi näinud. Õnnestus üks mobiilivalguses üle ka vaadata, et milline ta päriselt välja näeb. Kohutav pettumus - tal polnudki väikest laternakest käes! A rahvapärimuse kohaselt tabab jaanimardika leidjat suur õnn. Aga neid oli seal sadu... Oh seda üüratut õnne, mis mind nüüd ootab!!!

P.S Miks mehed ei kuula ja naised kaarti lugeda ei oska?

P.P.S Oravad on hullud! Hea et piisonid veidike rahulikuma loomuga on.

laupäev, september 02, 2006

Allüürnikud ja üllüürnikud

Jep. Mul on nüüd allüürnik. All selle pärast, et ta elab põranda all ja ma loodan, et ta maksab ikka üüri ka natuke. Ma isiklikult pole teda veel kohanud. Aga kuulnud olen juba küll. Ta on varakult hakanud talvele mõtlema ja juba kahel hommikul on kosta kuidas ta ahju ääres ühte minu kilekotti vooderduseks rebestab - no sellist kõige krõbisevamat kilekotti. Käisin vaatamas ka aga ta on natuke häbelik. A küll me kohtume ja ehk saan siis tema nime ka teada. Loodan, et meist saavad head sõbrad ja et ta pakub mulle seltsi külmadel pimedatel ja üksikutel talveõhtutel.

Aga Te mõtlete nüüd kindlasti et allüürnikuna hiirt pidada pole just ehk kõige meeldivam. Eksite. See on täitsa tore võrreldes näiteks sellega kui üleval korrusel on elevantide diskosaal. Ja ärge mitte üritugegi üllatuda, kui ma teile ütlen, et just nii siin on. Mida muud need aknaid klirisema panevad mütsud valju muusika taustal eile öösel tähendada said!

reede, september 01, 2006

Tere Kool!

Täna hommikul jalutasin ARKi ja tõin oma barbieload ära. Nii nunnud roosad. Ega kelelgi pole juhuslikult üle mõnda komplekti sobivat autot? Ma hea meelega laenaks, kuigi neid lube võib ka lihtsalt iluasjana rahakoti vahel hoida.
Load käes, läksin linna peale väikeste õnnetute kooliaste üle naerma. Nii südantsoojendav oli vaadata kuidas nad kui väikesed nööbid reas lilled käes kooli poole astusid.

A esimesel septembril tuleb süüa torti. See on kindlam kui aamen kirikus ja ummik tipptunnil. Lähen teen kohe ühe valmis ja proovigu siis keegi öelda, et ma täna parem ei söö...