Tõruke sai sünnipäevaks pusle ja ma panin selle kokku. Vaene laps vist ei saanud tükkigi panna. Ma lohutan end sellega, et talle need nii väga ei meeldigi. Mulle seevastu küll. Kuna mul on kodus destruktiivne kahene, siis võin ainult unistada sellest, et pusle kusagile lauale laiali laotan ja siis mitu päeva seda kokku panen. Kui muud ei juhtuks, valataks sellele mahla peale. Nüüd aga hakkasime teisele korrusele Tõrukesele oma toalaadset toodet rajama ja seal on praegu hea poolikut puslet hoida. See tuletab meelde, et mul peaks kusagil üks 1000-tükine täitsa tutikas pusle ootama.
Sellega on muidugi häda. Alati jääb dilemma, et kas pusletada või näiteks koristada või raamatut lugeda või kasvõi blogida. Kõike korraga ei saa ja õhtus on kõige enam kaks tundi iseendale. Enamasti vähem.
Täna valin sauna ja kõik muu jääb mõneks teiseks korraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar