Kes sees see sees, kes väljas see näljas

Sel ajal kui minu esipujään muusikakoolis akordioni kääksutas, käisin mina Tirtsuga naabersaare Coopis poodlemas. Osturetk oli tulemuslik. Kaks kotitäit kraami käes ning titt kassipoja kombel hambus üritasin poest lahkuda, aga see osutus võimatuks. Nimelt olid uksed kinni ja ükskõik kui palju ma ka uste ees ei virvendanud, lahti need ei läinud.

Ma saan aru, et mida kauem klient poes püsib, seda suurem on tõenäosus, et ta leiab riiulitelt veel midagi, mida korvi torgata, aga kas klientide kinnihoidmiseks just nii radikaalseid meetmeid kasutama peaks. Pealegi on sellel nipil ka üks puudus. Uksest välja üritasin minna vaid mina, aga sisse tahtis trügida  kümmekond inimest. Mõned olid juba lahkumas. Ma ei usu, et need mõned üksikud emotsiooniostud, mis mina  seal riiulite vahel rohkem teeks kaaluks üle nende välja jäänud inimeste panuse.

Ma  palusin viisakalt müüjaid, et ehk nad oleks nii armsad ja laseks mu välja. Lasidki. Juu nad mõistsid ise ka oma kavalas äriplaanis laiutavat ebakõla.