Elu on ilus!

Arvake ära, mida ma viimasel ajal ebaproportsionaalselt palju  teinud olen!

Ehitanud?  Kahjuks ei.

Koristanud? Seda teen ma tõesti palju, aga arvestades, et minuga koos elavad ka pisikaos ja esiakaos, siis pole siin ebaproportsionaalset midagi.

Söönud? Ei. Proportsioonid on paigas ja hoolimata pingutustest ei muutu kuidagi ilusamaks

Looderdanud? Jaa! Selle asemel, et ehitada või koristada või kasvõi magada ma hoopis  loen raamatuid ja eile hakkasin lausa puslet kokku panema.  Üle ei tea kui pika aja. Soojenduseks võtsin väikese 1000 tükise. No et kohe ära ei ehmataks. Eile pool päeva nikerdasin selle kallal.  Õhtuks kogunes sammude arvuks kõigest 2500. Ma ei imesta.

Ja lugenud olen viimasel ajal ikka oluliselt rohkem kui viimase, ütleme 7 aasta jooksul. Ja ma ei pea silmas seaduste või strateegiliste dokumentide või aruannete lugemist. Kaugel (ja ikka väga kaugel) sellest. Võtsin hoopis Pratchetti kettamaailma ette ja hakkasin end sellest vaikselt läbi närima.  Ma olen tegelikult kõik need raamatud kunagi juba läbi lugenud, aga sellest on nüüdseks päris pikk aeg möödas ja ega ma enam liiga hästi mäletanud millises raamatus mida tehti.
Ahh! Nii mõnus on lugeda!