Meie Tõruke sai täna tõelise üllatuse osaliseks. Käisime poes ja nagu ikka kauples ta endale ja Täpsile sealt ühe "Kinder-muna". Sel korral oli tegu aga tõelise üllatusmunaga. Ei, seal ei olnud sees mingit imetabast aga täiesti mõttetut plastmassvidinat. Isegi prussakaid polnud. Täiesti üllatavalt oli see muna absoluutselt tühi. Te oleks pidanud Tõrukese hämmeldunud nägu nägema. Mitu korda vaatas šokolaadi sisse hammustatud august sisse ja ikka ei paistnud sealt midagi. Nöök.
Aga tühja neist üllatusmunadest. Kas te kaneelikukelust soovite? Mul on pakkuda. Tulikuumad, otse ahjust. Varsti läheb (loodetavasti) viimane pannitäis ahju.
Nüüd te muidugi küsite, et mis toimub. Maailmaparandaja pidi nagu kaalu langetama ja kohutavalt tervislikuks hakkama, aga küpsetab siin vastu ööd pirukaid. Aga mul on hea vabandus - kõiges on süüdi Tõruke, kes ei suuda oma küpsetamiskirge talitseda ja tahtis suuremas koguses pärmitaigent teha. No mis muud sai tal mõttes olla, kui ta paki pärmi suures koguses piimas lahustas. Ahjaa, ühe tomati pani ka juurde, aga selle ma eemaldasin siiski küpsetistest. Jahu mul muidugi nii palju polnud kui liitri piima peale läheks, nii et tuli taigent teiste lisanditega timmida (mandli- ja kookosjahuga nt).
Igatahes pole ma ammu enam nii suures koguses pärmitaigent teinud. Või noh, ma pole ammu üldse pärmitaigent teinud.
Ei tea, kes need kõik küll ära sööb...
Väga huvitav blogi ;)
VastaKustuta