Aasta 2013 kiirkokkuvõte

Nagu juba traditsiooniks on saanud üritan koostada väikese kokkuvõtte möödunud aastast. No et need, kes ei viitsi minu mölapidamatuse kirjalikku väljendust lugeda, saaks siiski silma peal hoida minu tegemistel. Kui ma nüüd hästi meenutan, siis meenub möödunud aastast väga vähe. Aga panen selle vähese kirja.

Jaanuaris tegi Tõruke keel hammaste vahel oma esimesed sammud ja alates sellest hetkest on ta aina kiiremaks ja kiiremaks muutunud. Ma jõuan talle vaevu järele. Võimalik, et hoopis mina olen aeglane. Möödunud aastal oli jaanuar igatahes väga lumine, mis võimaldas käia nii kelgutamas kui jäämägesid avastada.

Veebruar oli selline gulinaarse suunitlusega. Tegin esimest korda ise juustu ja mannavahtu. Lisaks loendamatus koguses vastlakukleid. No ja et ma ometi kõhnaks ei jääks, siis toitis tõruke mind. nii mis jaksas.

Märtsis põletasime ühe sauna maha ja sai korraldatud polaarekspeditsioon jäämägedele. Ja veel üks.

5 aprillil leidsin esimesed sinililled, ning laulsin Harilaiul hüljestega duetti. Kurb oli see, et  emapalk sai läbi. Nii ma siis istusin ja vaatasin televiisorist asjade reklaame, sest osta ma niikuinii midagi ei saanud.

Mais sain teada, et minu kõhus kasvav Täpike on tüdruk. Algasid suuremat sorti lammutustööd eesmärgiga lükata see hurtsik ümber ja ehitada bungalo asemele. Lammutusega kaasnevale segadusele lisas oma panuse kaos nimega Tõruke.

Juuni kuus muutus Tõruke hülgeks ja mina vaalaks. Lisaks katsetas noorperemees autoga sõitmist ja tegi oma esimese avarii. Mina üritasin käsitööliseks hakata. Teki sain valmis, see ka kõik.


Juuli alguses käisime taas kord Kallaste pulmas. Või noh, kas ma just käisin. Pigem veeresin. Ühel ilusal päeval  kui viimased purjekad olid kodulinnast lahkumas, veeresin ma haiglasse ja ütlesin Täpikesele teretulemast . Kuna plika oli kiirem kui Mps, siis tervituskommitee polnud täielik.
juuli -kallaste pulmad, Täps

Augustis käisin Akustikute kontserdil ja ploome korjasin ka. Äikesetorm oli kõik kollased ploomid sinisteks ehmatanud. Alustasin ka ellujäämiskursustega nimega kuidas ilma hulluksminemata saada hakkama kahe pujääniga. Algus oli paljulubav...

Septembris korjasin seevastu kreeke ja tegin moosi kuigi lubasin seda mitte teha. Aga noh, ma olen palju asju lubanud, mida ma teinud pole. Näiteks lubasin ma aastaid järjest igal aasta algusel, et uuel aastal võtan 10 kilo alla. Ainult möödunud aastal lubasin vähemalt 10 kilo juurde võtta ja see on ajaloos ainumas kord, kus ma oma uusaastalubadust täitnud olen. Seinamaali tegin ka.

Oktoobris viisime läbi eduka valmiskampaania. Esinduslikuma välimuse saamiseks hakkasin Lumivalgekeseks. Ülejäänud aja rabelesin tühja.

Novemberis avasin erahullumaja.

Detsembris tegi Tõruke ühe marakrattuse teise järel ja Täps toetas teda heledal häälel. Muidu aga üritasin toore jõuga jõulumeeleolu luua. Ei tahtnud tekkida, aga ma ei andnud alla. Tegime Mpsiga kokku ca 31 pakki. Aasta lõpus pesime vana aasta mustuse saunas maha ja loputasime jõevees veel ülegi. Ja saigi läbi.