Täna ehitasime Tõrukesega koos tema esimese lumememme. Tõruke oli küll vankris ja magas, aga tema panus oli sellegipoolest hindamatu. Ja mina lihtsalt ei suutnud sellele hunnitule lumememmelumele vastu panna. Lumememmed on vastupandamatud.
Aga tegelikult ei jõua ma ära oodata, mil poiss nii suureks kasvab, et ma tõesti saan koos temaga lumememme ehitada, mitte ei pea seda õhtuhämaruses salaja tegema, lootuses, et naabrimees mind päris napakaks ei pea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar