Iluuisutamine meeldib mulle juba varajasest noorusest. Kui enamus väikesi tüdrukukesi tahab saada baleriiniks, siis mind jätsid puhvis seelikud ja varvstel tippimine täiesti külmaks. Küll aga vaimustas mind väikeste tüdrukukeste lemmik nr 3 - iluuisutamine (nr 3 sest ma arvan, et printsessiamet on kõrgemal kohal). Teate miks? Sellepärast, et lisaks sellele, et see kuidas nad jääl keerlesid ja tiirlesid ja hüplesid kõik nägi väga ilus välja, oli kogu selle asja juures veel üks võluv asjaolu. Nimelt visati ju peale kava lõpu jääle hulganisti pehmeid mänguloomi. Kujutage ette kui palju mänguasju!!! Ma oleks puhtalt mänguasjade nimel olnud nõus seal jääl liuglema (oma oskustes mul suuri kõhklusi muidugi polnud - mul olid ometi uisud ja no kui raske see ika olla saab).
Aga selline mänguasjade küllus oli minusuguse jaoks hoomamatu. Me sõbrantsidega arutasime seda müsteeriumit ja arvasime, et ega ikka ei visata küll mingeid suvalisi pehmeid loomi, vaid et tegu on iluuisutaja oma koduste mänguasjadega, mis on justkui talismanid ja iga kord uuesti kokku korjatakse ja siis sõbrad viskavad jälle jääle.
Muide, üks minu nukkudest sai ka oma nime minu varajases nooruses ilma teinud Ida-Saksa iluuisutaja Katarina Witti järele. See oli üks neist nukkudest, kellele ma hiljem uue soengu lõikasin. Teine ohver oli poissnukk Peeter.
Vot kus lops, eksisingi lapsepõlveradadele. Seda juhtub kui uitama minna.
P.S Iluuisutamine on pesu triikimise taustaks täitsa talutav (õigemini pesu triikimine on läbi häda talutav kui iluuisutamine taustaks mängib).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar