Töömasendus

Huhh kuidas ma ei taha tööl käia. Kõik need sillad ja tuulikud ja planeeringud ja protokollid ajavad mu lihtsalt hulluks. Kas tõesti ei leidu ilmas inimest, kes tahaks mulle igakuiselt kenakest summat annetada, et ma saaks ilusasti ja muretult elada?
Töömasendust leevendas pisut nädalavahetus (kuigi mitte just ülemäära). Esiteks toodi meile uut ilmakodanikku näha. Väike ja armas oli. Teiseks kihutasime teise saare otsa matkale. Majakas on häbemata püsti aga oli teine täitsa keset merd hiilinud, veel paar aastat ja kaob teine silmapiiri taha. Pildil on karbid rannast. Nendega oli terve rand ühtlaselt kaetud. No see osa, kus ei lebotanud surnud luiged või muud pudulojused.