Viska viis

Ja nüüd laulame kõik koos:

Õnne soovime sul!
Õnne soovime sul!
Palju õnne kallis bloooogiii!
Õnne soovime sul!

Mõelda vaid juba ongi mu lapsuke viie aasta vanune! Alles see oli kui ma esimesi arglikke samme blogimaastikul tegin. Ja nüüd sellie vanur juba!Ehk siis 5 aastat lokkavat grafomaanlust ja kirjanduslikke liialdusi. Selle aja jooksul olen teinud 1322 postitust (tegelt 1323, aga ühe ma kustutasin ära). See teeb ümardatult üks postitus iga 33 tunni tagant. Loomulikult ei vasta see tõele. Kui hästi otsida, siis ilmselt võib leida mõne nädala, kus ma üldse pole kirjutanud (tavaliselt on põhjusteks suur distantseerumine internetiseeritud maailmast. Vahel harva on juhtunud ka olukordi, kus mul tõesti mitte kui midagi öelda pole (enamasti ma sellistel kordadel kirjutan kohe eriti pikalt ja palju)). Samuti võib leida päevi, kus ma olen iga paari tunni tagant postituse teinud.

Aga mis teha, mulle meeldib blogida. Siinkohal oleks paslik anda edasi tänusõnad kõigile, kes on kõik need pikad aastad talunud mu möla ja ka neile, kes alles hiljuti on minu kriminaalse grafomaania lõksu langenud. Olge te tuhandest tänatud!

Nii ja nüüd iga-aastane küsimus: Kas küllalt juba ei saa? Äkki lõpetaks ära?
Ja iga aastane vastus: Lootke vaid! Ei ole plaaniski.
Meditsiiniline diagnoos: Lootusetu blogisõltlane.

P.S Sünnipäeva puhul pakutakse jäätist!