Ilus punkt töönädalale

Oi, ma pole ammu nii tulivihane olnud kui täna. Helistas üks minu kolmest "lemmikinimesest" siin saarel. Kõigepealt tuli telefonist pool tundi laussõimu, siis visati toru ära. Tore. Natukese aja pärast helistas ta uuesti. Sõimas veel paarkümmend minutit, laskmata sõnagi vahele öelda ja lõpetas umbes nii nagu reklaamiprovva postkontoris: "No kutsuge siis juhataja kui te nii rumal olete..."
Ma pean tunnistama, et ma kardetavasti ei suutnud säilitada kõikse viisakamat tooni ja ärritusin pisut. No ärritusin päris kõvasti. Kuidas saab üldse ühte või teist probleemi lahendada kui üks osapool ei anna teisele isegi sõnaõigust, rääkimata siis mõistlikust vestlusest ja koostööst.Aga pole hullu. Esmaspäeval helistab ta uuesti ja ma võin üsna suure summa peale kihla vedada, et helistavad ka need kaks teist minu "lemmikinimest". On mida oodata. Ei jõua kohe kuidagi ära oodata, kudias tagasi tööle saaks.
Oi elu on ilus!