Ma olen alati rääkinud, et ainumas võimalus prügisorteerimist ja rohelist mõtlemist juurutada, on kasvatada peale uus keskkonnateadlik põlvkond. Meil siin just nii tehakse. Istun mina oma toas ja maadlen artikelusega kui kuulen teisest toast selliseid märksõnu.
- Murdjalapsuke, vii see Maailmaparandajale...
- ära sa seda mingil juhul prügikasti viska!
Ja peatselt ilmubki minu uksele murdjalapsuke, käes pakendijäätmed. Ilmselgelt on ta segaduses ja ei taha neid mulle anda. Lükkab hoopis minu voodi alla ja ütleb ise mureliku näoga: "Peitu!"
Mis sellest järeldada?
a) elanikkonna seas valitseb endiselt teadmatus ja jäätmed üritatakse silma alt ära sokutada.
b) ma tean nüüd miks kõik minu kadunud asjad enamasti just voodi all pesitsvad. Nad on lihtsalt peidus.
P.S Prügi kui selline on Murdja sõnavaras täiest olemas.
Lapselaps tahtis viia tühja kommikotti prügikasti. Seda ei saanud lasta sündida, sest pakendijääde käib meil hoopis sahvris eraldi kotti. Nii saigi laps suunatud spetsialisti juurde.
VastaKustutaÕige! Lapsed tuleb juba varakult välja õpetada. Teada ju on, et nooremana omandatakse asju kergemini, nii ei teki neil suuremaks saades meeletut paanikahoogu, kui keegi kasutab sõnaühendit prügi sorteerimine.
VastaKustutaMul tekkis siuke küsimus prügi sorteerimisega seoses Sulle kui teadjale inimesele - mida teha jäätisepaberiga? Ühest küljest on ta ju pakend, aga samas teisest küljest on ta siuke hõbepaberi moodi materjal, mida soovitatakse olmeprügisse panna. Kumb oleks õigem?
VastaKustutaJäätisepaber on pakend ja inimesel on õigus see panna pakendikonteinerisse. Tõsi, ilmselt läheb see lõpuks ikka prügimäele (nad ei taha seda väga ümber töödelda), aga pakendikonteinerisse pannes ei tee sa midagi valesti.
VastaKustutaSelge, aitäh! :-)
VastaKustuta