Kuidas minust lahti saada

Mul oli taas õigus. Oh miks mul peab alati õigus olema? Mäletate, kurtsin, et vaene vanemateta laps nagu ma nüüd olen, võin niimoodi ustest ja akendest sissetrügivate ämmelgate ohvriks langeda ning pole kedagi kes mu õnnetu päästaks. Ja eile oligi kuri karjas. Tulen mina koju ja tahan ust lahti keerata, aga lukuaugu ette on jõletu ämmelgas endale võrgu kudunud ja ise pugistab kõige tipus kurikavalalt naerda. Lisaks oma rõhutatud üksindusele oleks äärepealt kodutuks ka jäänud... Tükk aega vahtisin ämmelgaga tõtt ja kaalusin kas mitte rõdu kaudu sisse ronida või naabritelt abi paluda. Oh, raske on minusuguse üksiklase elu siin ämmelgaid täis maailmas.Enivei, kui teil peaks tekkima kunagi hirm, et ma teie korterisse sisse murran, muretsege omale valvekoera asemel valveämmelgas ja teie kodu on minu eest kaitstud...
ämmelga pildi autor

Milleks mulle mees (vol 2)

Kui mul õnnestus endale liivapaberiga korralikult sõrme lõigata (jaa, teil tuleb tunnistada, et ma olen erakordselt andekas enesevigastajaloom, mine või talendijahti), meenus mulle üks vana lugu. Mul on nimelt vaja, et keegi tuleks ja puhuks mu valutavale sõrmele.
Muidu olen aga lihvindpeitsindlakkindvärvind nii et tolmab!
Aga nüüd:
Head ööd värvid, peits, lakid ja pintsel, unes teid unes teid kindlasti näen...

Vaene vanemateta laps...

Jah, minu vanemad läksid ära Aafrikasse kaamlitega võidu sülitama ning jätsid mu õnnetu üksi siia külmale maale konutama. Kes see nüüd mulle süüa teeb? Ma võin niimoodi nälga jääda. Pärast on nägu kõhn nagu kitse jälg. Kellele seda veel vaja on. Ja mis siis saab kui ma üksinda kartma hakkan??? Ah? Või kui mõni ämmelgas peaks minu tuppa pugema, kes mu siis päästaks?

Oi ma olen nii üksi nii üksi... (seda juttu kuulete ilmselt terve nädala) Nuuks.

Üldse kipuvad kõik mind maha jätma ja riigist põgenema.

Pesumodell

Käisin päälinnas koolitusel. Sealt sain teada, et mul ei sobigi pesumodelliks hakata. Deem. Just siis kui ma olen leidnud endale unistuste ameti. Selle tõelise kutsumuse, just selle, mida ma tahaks kuni kõrge vanuseni teha. Siis pannakse ette keelumärk ja tõkkepuu ning kurjakoera silt üles. Ei. Aitähh, et mu unistused rikkusite.

Aga päälinnas käik tasus end ära, mult küsiti kohvikus dokumenti :) Ma tundsin kohe kuidas mitu aastakümmet mu õlgadelt langes ja ma end taas noore ja säravana tundsin. Teinekordki!

Perevägivald

Kuidas eemaldada sinikaid silma alt? Sellise küsimusega oli keegi hiljuti minu blogisse jõudnud. Ma ütlen kohe ära, et minu blogist sellele küsimusele vastust ei leia, aga kui keegi teab, siis ehk ütleb mulle ka, kuidas ma oma hiigel-sinikast, mis nüüd on juba pigem selline vikerkaarevärvikas, lahti saaks. No tõesti, nagu perevägivalla all kannataks... A õnneks asi nii ull pole, ja ausalt, see sinikas herr Mpsi silma all pole ka mitte minu tekitatud...

Tallinnas

Kohvikus on käidud.
Loomaaias on käidud.
Reisi Tallinna võib kordaläinuks lugeda.

Kuigi parim osa oli siiski Jani-Mani sünna. Ekskurssija tunne Nõmmet, saun, mullivann, oi kui maitsev vein, tantsulka (vaata eelmist sissekannet), laulmine, kallistused ja oh kui palju naeru. Niipalju kui ma mäletan siis ma suurema osa õhtust naersingi või siis kui ma just ei lausnaernud siis olin paduõnnelik.
Olgu kuidas on aga sõpradega on mul vedanud.

Nüüd on jäänud vaid koolitus - ei viiiitsiiiiii

Tantsud tähtedega

Aga sellest ma ikka päris hästi aru ei saa, kuidas saab valssi tantsides käele sellise hiiglasliku sinika tekitada... Aga noh, ma olen ka erakordselt andekas ju.

Mida oligi tarvis tõestada

Karta oli, et minu imeline tuju ja optimism ühel hetkel tagasilöögi saab.
Unistamise peaks ära keelama.

Tõeline murdja!

No murdjalapsuke on ikka oma nime väärt. Murdis jala. Või noh peaaegu. Igastahes nüüd on jalg kipsis. Minu arust ta lausa eputab sellega. Liigutab kipsi sees varbaid ja näitab sõrmega: "See!".
Kusjuures see pole murdjalapsukese esimene kips. Kohe peale sündi sai esimese. Minul pole kunagi ühtegi kipsi olnud (kuigi ma piima ei joo ja kaltsiumit saan vaid jäätisest - aga ma söön palju jäätist see-eest). Ärge nüüd arvake, et ma kade oleks.
Igastahes on õel turbobeebi asemel nüüd sülelapsuke...

Hakkasin sportlikuks

Tuleb välja, et ma olen uskumatult ebasportlik inimene. Sellest saab aru kui vaadata minu riidekappi. Seal on teksad, teksad, teksad ja ühed lühikesed püksid, mis üllatuslikult on ka teksad - e. mitte midagi, millega trenni minna. Aga vot minul tekkis tahtmine hakata ilusaks ja fit-iks. Kaua ma seda pekki väristan. Igastahes ostsin omale ma pakun üle 10 aasta treeninguks sobivad püksid ja hakkasin sportlikuks. Imeline. Lihtsalt suurepärane. Te ei tunne mind varsti enam äragi.

Jaa, uskumatu, aga mind on viimasel ajal tabanud miskipärast põhjendamatu optimism. Eriti selles suhtes, mis puudutab projekti Porgandi-Pille. Ukumatu.... Huvitav, kauaks seda entusiasmi jätkub? Aga soovige mulle edu! Ja kiitke mind :D

Sega-summa-korter

Lood on nüüd nii, et me ei peagi kaosmeistrist murdjalapsukest külla kutsuma, ilma selletagi näeb korter välja nagu oleks sealt keeristorm, marutõves tuul ja vähemalt 300 pealine pühvlikari üle tormanud. Seda nähtust nimetatakse siinmail remondiks. Ja eks ole minulgi kaosepisik veres. Egas ma muidu poleks õmmelema hakanud. See tekitab nimelt arvestatavas koguses segadust ka nendes tubades kuhu remont pole oma kombitsaid sirutanud.
Boonusena võib sealt välja tulla mingi riietusese. Minu puhul on selleks tavaliselt käeaukudega kartulikott. Ükskõik mis lõiget ma siis töö esimeses järgus ei kasutaks. Mul oli visioon, aga see millegipärast ei taha kuidagi tõeks saada. Illustreerival materjalil on näha teooria ja praktika. Arvake ise kumb on kumb.
Igastahes vihastasin ma selle peale, et pluska välja ei tule ja viskasin õmmelustöö kõrges kaares nurka. Kui viitsin, siis harutan omme üles või lepin sellega et hakkan ringi käima nagu puhvvarrukateg kloun...

Eksvoodikaaslasele

Helde meel

Eile põgenesin linnast, et otsida varju tormi ja ralli eest. Õnnestunud manööver. Tormivarjend oli hubane ning vastuvõtt soe. Täna julgesin taas linna tagasi tulla. Tuul oli küll nii tugev, et puhus lausa juuksed sirgu, aga ralli oli suundunud kusagile eemale ja päike paistis ja ilus oli. Selline täitsa kaunis sügis. Tegi kohe tuju heaks ja meele heldeks. Annetasin natukene vaegnägijatele ja sain vastu imetabase külmkapimagneti. Kodu poole jalutades leidsin teelt pooliku sarvesaia. Kuna minu toitumisprogramm - mingisuguseks suveks saldedaks - on täies hoos, siis minus see suurt ahvatlust ei tekitanud, aga kuna ma olin parasjagu pargis ja vallikraav on sealt tihedalt täis anorektilisi parte (ja mina olin endiselt heldes meeleolus), siis otsustasin nende näljahäda pisut leevendada... Lapsepõlv tuli meelde...
Vii sinagi partidele saia :)

Olen paremajupoolne

Leidsin Muti blogist ühe huvitava lingi. Et siis kumba ajupoolkera sa rohkem kasutad. Minu vasak ajupoolkera näikse olevat väljasurnud või säärsturežiimil, sest ükskõikmispidi ma ka ei vaadanud, tiirutas see kujuke ikka vaid kellaosuti liikumise suunas... Kuidas tal küll pea ringi käima ei hakanud. Selle testi kohaselt ma siis:

• uses feeling - kuigi mulle tegelikult meeldib mõelda, et ma olen ilgelt loogiline loom.
• "big picture" oriented - karta on, ma olen liiga kärsitu, et detailidesse süübida.
• imagination rules - nujah.
• symbols and images - sellele järeldusele olen ma ise ka jõudnud. Ma ei kipu maailmaasju sõnastama vaid talletan nad pigem piltide või tunnete või visioonina.
• present and future - mhmh, mis lännu see lännu... Aga kõik mis ees. Tüüpiline unistaja elan oma tulevikupildis... A seal on ilus elu. mmmm ükspäev just unistasin sellest.
• philosophy & religion - selle koha pealt ei oska ma eid ega jaad öelda.
• can "get it" (i.e. meaning) - ja muidugi. helgeim pea lähima poole meetri raadiuses. Haaran asju lennult.
• believes - usun. Jaa. Teate miks. Füüsikaõpetaja seletas ära. Kui sa ütled, et ma tean, siis pead sa põhjendama, kui ütled, et usud, siis ei pea. Ja ma niikuinii põhjendada ei oska...
• appreciates- vabalt (kuigi ma ei hinda eriti kõrgelt oma inglise keele oskust, nii et ma päris täpselt erinevust ei taju :P
• spatial perception. Jaa, olen täitsa spataalne. Muideks see vastab küll täiesti tõele, et ma ruumilise mõtlemisega olen. See on mul lausa selgeimini eristuv isikuomadus.
• knows object function - igastahes enne kui nime, sest mis on olulisem - nimi või otstarve?
• fantasy based - nii nad räägivad. :D
• presents possibilities - mhmh
• impetuous - tormakas. Jaa, tõeline tuulepea.
• risk taking - vot riske ma küll ei armasta (aga ma ei väldi neid)

MSN võtab mu elu üle

Appi, MSN võtab minu elu üle!
No seda on ennegi juhtunud, et ta minu teksti tsenseerib ja osa minu jutust ära kaotab, aga seda, et ta iseseisvalt sõna võtaks.... No see on selge liig. Ja arutleks siis üldfilosoofilistel teemadel või oleks lihtsalt meeldiv vestluskaaslane. Aga kus sa sellega...
Saadab musisid...
Ilma igasuguse häbitundeta sealjuures.
Ja saadaks siis mõnele kenale noormehelegi vähemalt... häbematune...

P.S Ausõna, mina seda emotikoni sinna ei pannud, mul polnud sel hetkel plaanis mitte kellelegi musi saata MSN-i teel.
P.P.S Nii et Viv. kui ma sind näiteks järgmisel korral peaks kohtama kutsuma või muud säärast, siis see on tegelikult sinu salajane austaja MSN.

kadunud

No täiesti lootusetult kadunud...

Jah, ma vaatasin voodi alla,
vanituppa vaatasin ka,
pole noh!

Hirmsad inimesed

Jah, meie olemegi need hirmsad inimesed, keda kõik kardavad.

Käisime nimelt Ilmatasalu linnu- ja kalarajal kaaskodanikke kollitamas. No nad kartsid meid lihtsalt. Sinine auto nägi meid eemalt tulemas ja keeras kitsukesel teelõigul ringi ning põgenes tagatulede vilkudes minema. Vastu tulev noor ema keeras lapsevankriga suisa padrikusse, et mitte meid kohata. Venelannal lõi meiega kohtumine lausa hirmust kõhu lahti...
Böööö!!! (jookske nüüd)

Küsite, et miks me seal linnurajal käisime? Kas te siis ei tea, et
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab üle-euroopalise linnuvaatluse BirdWatch 2007 raames huvilistele väljasõidu Tartu lähedale Ilmatsalu kalatiikidele.
Buss huvilistele väljub 7. oktoobril kell 10.30 Vanemuise teatri ees olevast nn alumisest parklast.

Me lihtsalt mõtlesime, et läheme ja vaatleme kõik linnud enne teisi ära ja siis jäävad nad tühjade kätega.... Lakkugu panni kui tahavad.

A see Ilmatsalu linnurada oli põnev ja innovatiivne. Vaadake tavalisi matkaradasid märgistatakse enamasti kas lipukeste või viidakestega või siis nt tõmmatakse värvilisi triipe puutüvedele. Nemad seal olid aga iga kolmanda puu külge pesakasti kinnitanud. Tuli ainult ühe juurest teiseni käia ja püsisid ilusasti rajal. Teetähiseks ilmselt. Linnurajale justkui sobiv...

Uus rekord!

Täna ommikul pidin enne kukkue ja koitu bussi peale minema. Panin siis äratuskella piisava varuga helisema ja sisustasin vahepealse aja põnevate unenägude vaatlemisega. Kui äratuskell helises lülitasin selle kinni ja sulgesin veel hetkeks silmad. Järgmisel hetkel kui ma silmad avasin, oli keegi kella edasi keeranud nii et bussi väljumiseni oli täpselt 8 minutit. "Ma jõuan küll," teatasin endale rahulikult kui end tuulekiirusel riietasin. "Aega on küllalt," ütlesin ma endale kui uksest välja treppidest alla tormasin. "Vabalt jõuan," mõtisklesin kui üle Turu silla galopeerisin. "Oleks veel võinud veidike tukastada," nentisin kui bussijuht mulle pileti ulatas.

Kas ma pole kiire? Ja veenev sealjuures!

Ma olen ennegi edukaid kiirstarte sooritanud, aga tõesti, mitte nii kiireid ja nii edukaid...

Muide, olete te seda enne näiud, et Tartu-Kuressaare liinil sõidab kahekordne buss? See oli hea, sest kuna ma kiirstardi tõttu hommikust süüa ei jõudnud avanes mul võimalus bussist natuke nosimist hankida.

P.S Jaanika, ole nii armas ja tarbi ära mu poolik jogurt oma külmikust.

Pilt

Mmm, teglikult on nii armas Tartus olla. Kuidagi kodune ja mõnus tunne on.
Saadan tervisi kodusele ja mõnusale saarele!

Kallis Sputnik

Palju õnne 50. juubeli puhul!!!

Vaatan sinu poole ikka alt üles!

Mis saaks olla mõnusam???

Peale väsitavat tööpäeva kihutad rattaga läbi kuldse, pisut vihmase sügise maale. Kuldsed lehed langevad su teele ja nii hea ning kerge on vändata. Enne kui päris pimedaks läheb teed veel metsas väikese seenekorjetiiru*. Ahh, kui hästi lõhnab niiske sügisene mets! Seejärel paned sauna sooja**, lükkad põrsa ahju, viskad seened pannile, korgid veini lahti ja jääd ootama... mmmm, selline mõnus rahu, lõõgastus ja rammestus. Soe ja hea... Mmmm
Ja teadmine, et varsti-varsti ... :)
Ainult no tõesti. Täna ei tahtnud kuidagi tööle tulla. Oi kuidas oleks tahtnud seal soojas voodis veel põõnata.... Mmmm....

*Kuigi tuleb tunnistada, et hämaras minusugused kanapimedad seeni eriti hästi lehtedest ei erista. Tulin koju ja vaatasin, et korv täis kaselehti. No kuhu see kõlbab?
** Kui teil tuleb kunagi kaval mõte, et paneks läbimärjad riided saunalavale kuivama, siis võib juhtuda nii nagu minuga juhtus, et läksin mina sauna puid juurde viima ja oleks äärepealt südamerabanduse saanud - laval istus keegi. Mul läks kõigest hetk, et saunalises oma püksid tuvastada, kuid see hetk oli päris ehmatav.

Uus teravate elamuste voodi...

Naelvoodi ei tule enam kellelegi üllatusena, see on vana ja äraproovitud mööbliese, mis kuulub iga korraliku fakiiri maise vara hulka. Olen proovinud ja jäin ellu - auguline kui sõelapõhi, aga elus.

Täna öösel kohtusin naelvoodi edasiarendusega - pliiatsvoodiga. Teritatud pliiatsid, kas teate, on vähemalt sama teravad kui naelad, isegi hullemad.

Tuleb tõdeda, et ega mul tegelikult polnud mingit plaani teravate elamustega oma ööd vürtsitada, aga kuna murdjalapsuke oli eelmisel päeval minu voodi peal teinud esimesi samme kuulsaks kunstnikuks saamise suunas, siis oli terve voodi tihedalt pliiatsitega kaetud. Kuna ma aga eile õhtul olin väsinud nagu vana hobune, siis lükkasin kõik üleliigse lihtsalt teise voodi otsa (mul on suuuuuur voodi, kus peaks olema ruumi nii minule kui miljonile pliiatsile). Öö jooksul vingerdasid aga kõik pliiatsid lähemale ja pugesid mulle kaissu. Ei teagi, kas hakkas neil külm või tahtsid lihtsalt veidi hellust ja armastust. Nagu siil oleks kaisus olnud...

Kas teate, mis on parim unerohi*?

Mina ei tea, vastasel juhul ma ei vaaguks siin elu ja une piiril.
Lausa fenomenaalne uni on mind tabanud...
Silmad ei seisa kohe kuidagi lahti...
Tahaks voodisse teki alla...
tahaks kaissu...
tahaks.... nrrrrrrr...

*Kusjuures kas teile ei tundu, et unerohi on veider sõna. Tavaliselt mõeldaks selle all ravumit, mis aitab sul kergemini magama jääda. Aga nt peavalu-, köha- ja nohuroni on vastavate sümptomite parandamiseks. Selle analoogia kohaselt oleks unerohi ka ravum, mis aitaks une vastu ja mida mul parasjagu vaja oleks!
pilt

Keegi blogib (võimalik, et mina)

Teate mis juhtub, kui keegi kuritahtlik inimene (võimalik, et mina) jätab avatud küünelakieemaldaja lauale ja siis tuleb keegi tuulepäine inimene (võimalik, et mina) ja selle märkamatult ja kogemata ümber lükkab kohta, kuhu on keegi hooletu inimene (võimalik, et jälle mina) jätnud vedelema minu mp3-mängija? Mina tean.
Tuleb minna poodi ja uued kõrvaklapid osta, sest eelmainitud jubinad sulavad üles ja voolavad mööda lauda laiali ja see vähesel määral kahjustab nende otstarbepärast kasutust.
Kas ma pole mitte äraütlemata osav?