neljapäev, mai 25, 2006

Tervitused usinaile õppureile!

Täna oli siis minu viimane eksam sel aastal, ainult atesteerimine ongi jäänud. Lõpuks ometi on see pingeline ja väsitav sess läbi. Rohkem eksameid poleks ma küll suutnud teha. See pidev õppimine, ninapidi raamatus tuhnimine, hiliste õhtutundideni raamatukogus istumine, ärkvel püsimiseks liitrite kaupa kohvi joomine ning alalõpmatu teadmiste ahmimine väsitas ikka küll ja kurnas nii keha kui vaimu... Ma vist pingutasingi viimaseks eksamiks õppimisega veidike üle - see viimane pooltund õppematerjale ühest hunnikust teise tõsta oli ikka selgelt liig.

P.S Hoidmaks ära väärmõistmisi võite punaseks värvitud sõnad asendada ka väljendiga: esimene viimane ning ainus.
P.P.S Pildil võib näha Pillet keskkonna modelleerimise eksamil. Nagu näha võib rakendab ta parasjagu oma õpitut selleks, et tuletada kuidas esimest järku kineetilise mudeliga kirjeldatavas protsessis saaks avaldada protsessi kiiruse sõltuvust kontsentratsioonist ja substraadi kontsentratsiioni sõltuvust ajast...

4 kommentaari:

assa ütles ...

Kohe südantsoojendavalt tuttav tunne tuli. Kas ma peaksin tabama mingi imetillukese iroonia selles sissekandes?;):)

maailmaparandaja ütles ...

Kui siis tõesti imetillukese.

P.S Assa, ma loodan, et sa tundsid ära, kust sain ma õppuri kirjeldamiseks ainest.

Merli Vajakas ütles ...

Seda sama postitust on võimalik ka Postimehest lugeda. :P

maailmaparandaja ütles ...

Tõsi ta on, ma olen jälle miljon-triljon korda kuulsam.
Kuigi tuleb tõdeda, et postimehes ilmunu on pisut eksitav ja jätab mulje nagu ma oleks tõesti õppinud ja teinud rohkem kui 1 eksami, (milleks ma tegelikult õppisingi täpselt pool tundi ja see "õppimine" seisnes materjalide kronoloogilisse järjekorda panemises).
Loomulikult ei ole mul selle vastu midagi. Las inimesed arvavad, et ma olen tark ja usin :D