teisipäev, mai 17, 2005

Lõputöö kirjutamine? See on käkitegu!*

Hehh, istun mina siin ja üritan lõputööd kirjutada. No ei edene. Aga ma ei lase end sellel eriti morjendada. Aega ju on. Õnneks on aeg suhteline mõiste, seega ma suhtun asjasse nii, et aega on maa ja ilm. Ja kui tõesti peaks aeg otsa saama, siis võtan lihtsalt aja maha ja töötan väljaspool aega. Mulle hirmsasti meeldib see ütlus, et kui on kohutavalt kiire, siis istu maha ja oota kuni suur kiire möödas on.
Ma ikka imestan kuidas on võimalik selle lõputöö kirjutamise juures positiivsesse meeleollu jääda. Võibolla on see juba ületöötamisest see hulluseeufooria :D kes seda teab. Millegipärast ei suuda ma oma lõputööd kuidagi tõsiselt võtta. Aga ma arvan, et see on hea. Kui ma seda tõsiselt ka veel võtaks, siis ma sellest jamast küll terve mõistusega ei väljuks (kui nüüd hästi järele mõelda, siis ei välju ma sellest mingil juhul terve mõistusega, sest see eeldaks seda, et ma oleks sisenenud terve mõistusega).

Aga natuke halada tahaks küll. Olgu ma nii positiivse lõppusuhtumisega kui tahes, väike hala ei tee paha. Nii et siit ta tuleb: Juhendaja helistas just ja ütles, et ma võiks talle ära saata selle töö, millega ma väitsin end terve päev tegelenud olevat. Hehh, no olgem ausad, mul pole talle veel midagi saata. Mul on tunne, et just praegu tekkis see hetk, mil mul tuleks korraks ajast välja astuda. Piret, ma loodan, et sa ei pahanda, aga ma võtan su arvuti teisele poole ajaarvamist kaasa.

P.S Mis puutub eilsesse äikesetormi, siis see oli ikka üle prahi. Käisin õues seda nautimas. MmmMMMmmMMmmm. Vihm oli natuke külm, aga just seda oligi mu kärssavatele ajudele vaja. Ja äike! Imeilus. Korrata korrata korrata. Ainult hiljem Sooda blogist lugesin, et tema kartvat äikest. Sellest on küll kahju. Ma ei teadnudki. Ta polnud mulle sellest kunagi rääkinud. Nüüd tagantjärgi mõeldes oleks ma pidanud muidugi taipama. Teinekord tean.
Kuulsin, et loodusjõud vihkavat mind. Ma ütleks, et pigem armastavad.

* Sest ega sellest muud tulegi kui üks suur käkk.

3 kommentaari:

merka ütles ...

Nagu korra juba mainitud sai, siis mina mitte ei usu seda ütlust, et kaua tehtud kaunikene... igasugu kiired käkid on alati etemad:D

Lõputöö eufooria või hullus või misiganes asi on aga kahtlane, tõesti lõputööd ei saagi ega tohigi tõsiselt võtta, mis iseenesest kaotab igasuguse mõtte masendumisest ja tekitab midagi kaifilaadset... aga millegipärast hoiab Kerru Elvast nii kaugele kui võimalik, naabritädi põgeneb nüüdsest oma aiast kui mind välja tulemas näeb, müüjad keelduvad teenindamast ja sugulased ei võta telefoni... ainuke kes aga mitte kuidagi mitte kuhugi mitte kunagi ei kao, on loomulikult ärps, kes muudkui aga järge nõuab, see selleks...
Aega meil ju veel on, nagu tänu sinule selgus, siis lausa järgmise kolmapäevani (mõni elas siiani aprillikuus) ja kaks tasuta antud lisapäeva on imeline uudis :D Räägitagu siis veel, et tasuta lõunaid pole olemas.

Eilne järsk pimedus, rahe, välk , müristamine, vihm, torm oli tõesti midagi müstilist, seda niikauaks, kuni aknad vett läbi laskma hakkasid ja põrandad ning voodi üle ujutasid:) Aga jah elamus missugune, kusjuures kui siiani arvasin, et mu majake selle kõige targema ja asjalikuma põrsakese ehitatud on, siis nüüd hakkab tunduma, et vee pidavusega on meil tõsiseid probleeme...

Anonüümne ütles ...

Teate - mul tuli 4 aastat hiljem samal päeval ka äikest! :D

maailmaparandaja ütles ...

:D