neljapäev, mai 12, 2005

Külmkapiarheoloog

Kiitke mind ometi. Ma olen täna ommikul kella 9-st kuni kella 5-ni peaaegu ainult asjalik olnud. Teate ka palju see teeb? See on 8 h. see on 2 2/3 korda rohkem kui ma tegelikult üldse võimeline olen. Nüüdseks on mu ajud juba lootusetult kärssand kah. Lähevad jälle mahakandmisele.
Muidu pole siin aga elul viga. Tõsi küll süüa siin ei anta. Olen päev otsa tarbinud aint head ja paremat. No vähemalt kunagi kindlasti oli see hea ja parem. Olen söönud küpsisetorti, mille koht peaks olema muuseumis ja kringlit, mille on keegi kunagi kiviajal valmistanud ja ilmselgelt mitte söömise eesmägil vaid rohkem nagu relv-tööriistana (pihukringel) või nii (vähemalt kõvaduse aste on küll selline). Nüüd ma istun siin ja kaalutlen, et kas minna ja võtta seda külmkapimaitselist jäätist või mitte. See on kindlasti ainus jääajajäänukjäätis kogu universumis. Üldse on selle külmkapi kallale minek kui arheoloogiline avastusretk.

Kommentaare ei ole: