kolmapäev, mai 11, 2005

Oh, veel ühed matused üle elatud. Ilmselgelt on minu suguvõsa otsustanud välja surra. Grrr. Mäletate, mis ma kunagi matustest kirjutasin? No see kehtib ka praegu. Minu matused (eeldusel loomulikult, et ma ikka suren kunagi) peavad olema lõbusad, vastasel juhul ma ei suregi ära vaid hiilin vaikselt minema, nii et kellelegi ei ütle. Ma arvan, et need kes mind vähegi tunnevad teavad, et olen selleks võimeline küll.

Aga muide, kas te teate, kuidas elektrit tehakse???

Kommentaare ei ole: