neljapäev, märts 03, 2005

Ma tean, et sa ei muretse, kiri on kummutil...

noorus on lahe aeg, avastad maailma, sõidad ringi, seikled hotellides, rokid täiega...
Ja mida teen mina? Istun siin Tartus ja masendan end mingisuguse bakatöö ja kahtlase väärtusega mõtetega. No aitab sellest. Ma lähen ära. Viin oma ammuplaneeritud põgenemisplaani eelproovi täide (peaprooviks ja esmaesitulseks on veel natuke külm. Mul pole nii plju raha, et hotellides seigelda ja minu telgiga lumes...nojah).

Ehk siis ma läksin. Nagu kunagi plaanisin. Võtsin Sooda ja läksin.

Ma lähen su juurest ära,
nüüd mõni aeg sa mind ei näe.
Ja päev ja päev ja päev ja päev on selgem...

aga muretsemiseks pole põhjust, sest:
Peagi saabun tagasi su juurde....

2 kommentaari:

  1. See kõik on Jaanikale, jah??!? Aga kes ütleb vaesele laisikule, et nüüd ma lähen??.. peale seda kui ma eile pidin otsustama teie eest ja puha.. nüüd siis on suva :o( niuniuniu

    VastaKustuta
  2. No kuule niu niu niu. See on sul küll mingi alatu järeldus. See ei olnud mõeldud aint Jaanikale. See oli mõeldud teile kõigile... Et te teaksite. Ja kui sa pead silmas, et kiri oli aint meie kummuti peal, siis ausalt, ma ei jõua igale kapile kirjakesi jätta. Aga teinekord olen targem.

    VastaKustuta